Praktika eesmärgid

Kirjuta oma päevikus:

  • millised on sinu praktika eesmärgid ja praktikale seatud ootused – mida soovid praktika jooksul saavutada;
  • kirjelda oma praktikakohta ning põhjenda praktikakoha valikut

oit_asset_426959

  1. Minu praktika eesmärgid on järgmised: Tutvuda võimalustega ning leida häid praktikaid tehnoloogi tööks lasteaias; uued tehnoloogilised lahendused hariduses; nõustada ja pakkuda tuge/tehnoloogilisi lahendusi töötavale õpetajale/õppejõule; toetada õpetajat/õppejõudu tehnoloogiliste vahendite/lahendustega tundi/loengut läbi viies. Lihtsamalt – soovin arusaada haridustehnoloogi tööülesannetest erinevates haridusastmetes. Sh. alusharidus, üldharidus, kutseharidus, kõrgharidus.
  2. Vaatluspraktika viin läbi Tallinna ühes lasteaias, kus mul on võimalus tutvuda lähemalt lasteaias töötava haridustehnoloogi tööga. Põhipraktika sooritan Tallinna Ülikooli Haridusteaduste Instituudis.

 

 

Advertisements

Õpiökosüsteemid

Ülesanne

Viimane ülesanne oli hajutatud- ja kehakogemuslik tunnetusmudel. Ökoloogiline õpidisain. Digitaalsed õpiökosüsteemid ja Liitreaalsuses õppimine.

Selle teema raames oli ülesandeks uurida ühe (haridus)asutuse õpiökosüsteemi ning valisime selleks Lohkva Lasteaia. Lisaks üritasime leida paralleele Tallinna lasteaedadest. Meie grupi loodud esitluse leiab siit: Lohkva Lasteaia õpiökosüsteem.

Iga õppija ja iga õpetaja kujundab oma eesmärkide ning kogemustega õpisituatsiooni. Õppimine kujuneb välja õppijate eelnevatest teadmitest ning välja kujunenud õpikeskkonnast. See omakorda loob soodsad tingimised õpiökosüsteemi tekkeks. olulist rolli mängivad ka sarnased õppetegevused keskkonnas. (Pata, 2016)

Pata.jpg

Meie uurimusest selgus, et suuresti kujundab lasteaia õpiökosüsteemi juhtkond ning ka eelarve. Pata (2016) on märkinud, et õpiökosüsteemi ei ole võimalik kontrollida, kuid siiski on võimalik seda toetada. See tähendab, et kas lasteaias on tähtis juhtkonna ning kolleegide toetus õpetamises ja ka pedagoogide õppimises ehk täiskasvanuõpe. Eraldi kujuneb välja ka õpiökosüsteem, kus õppijaks on laps. Mõlemat õpiökosüsteemi juhivad Koolieelse lasteasutuse dokumendid ning lahutamatuks osaks on tehnoloogia. Toon esile, et lasteaedades kasvab positiivne suhtumine tehnoloogia kasutamisele ning üha rohkem toetavad lasteaia laste õppimist tehnoloogilised vahendid. Võib öelda, et õpiökosüsteem lasteaias kujuneb õpetaja teadmiste ning vahendite kättesaadavuse põhiselt.

Kursuse tagasiside

Viimane postitusena aines “Digitaalsete õppematerjalide loomine”.

Kursuse ülesehitus ja sisu:

Kõige kasulikumateks teemadeks olid minu jaoks Web 2.0 vahendid õppematerjalide loomiseks ning kindlasti autoriõiguste teema. Huvitav oleks olnud põhjalikumalt uurida õppematerjalidele mõeldud nõudeid ning nende põhjal materjale luua. Kontakttundide maht oli minu arvates sobilik aine läbimiseks. Peamiselt loen Anneli M. postitusi, sest sarnaselt minule püsib ta alushariduse juures oma kirjutistega. Loengumaterjalidest oli peamiselt abi postituste tegemisel. Keeruliseks osutus sisupakettide loomise teema, mis võttis oluliselt rohkem aega, kui planeeritud. Lisaks oleks selle kohta tahtnud rohkem lugeda.

Õpimärgid:

Praeguseks hetkeks ei ole veel suutnud õpimärkide võlu leida ja näha. Aine jooksul mõistsin, et iga märk tähendam mingi osa läbimist ja saavutamist ning iga õpimärgiga kaasnesid punktid ehk õpimärkidest nn kujunes hindamisüsteem. Mozilla Backpacki kasutada ei ole jõudnud. Sobiva õpitee valisin koos õppematerjali loomise grupiga ning meie eesmärk oli esitada kõik iseseisvad tööd ning lisaks teha esitlus. Mis minu jaoks siiani arusaamatuks jäi  on õpimärkide saamise kriteeriumid. Millised on tähtajad? Milliseks on kuldsed õpimärgi kriteeriumid? Kui palju määrab postituse sisuu õpimärki saamist?  Õpimärkide idee iseenesest oli huvitav.

Partnerhinnangud:

Selle aine raames oli õppematerjali loomine ning tagasisidestamine kõige huvitavam ülesanne. Huvitav oli näha, mida nn õppematerjali kasutaja näeb ja milliseid puuduseid leiab. Lisaks kirjavigadele oli põnev lugeda inimeste eelistusi õppematerjalide ülesehituse kohta, silmaspidades, et kõikide õppijatel on erinevad õpiharjumused. Kursusekaaslase töö hindamine sundis mind kriitilise pilguga ülevaatama meie loodud õppematerjali välimust, süsteemsust ja kasutajasõbralikust.

Loengust võtan kaasa kursusekaaslaste hindamise ülesande ning kavatsen seda rakendad ajärgmisel aastal oma tudengitega.

Õppematerjali kvaliteedi hindamine

Ülesanne

Valisin viimase teema raames hindamiseks Signe õppematerjali „Säilitatavad maastikuelemendid ja digimisreeglid“.

Analüüsi leiab siit: Õppevahendi analüüs.

Signe loodud e-õppematerjal on väga huvitav ning põhjalik. Mulle meeldisid väga erinevad enesekonrtolli võimalused. Lisaks väga suur pluss oli see, et veebilehelt lahtkused ja hiljem naastes võimaldab materjal jätkata pooleli jäänud kohast. See tähendab, et õppimine võib toimuda pikema aja vältel. Õppematerjali kujundus oli kasutajasõbralik ning kergesti mõistetav.

Mis minu jaoks jäi arusaamatuks, oli õppematerjalil olev märge “Materjal on koostatud kasutaded 2016 aasta reegleid”. Ilmselt tegu minu teadmatusega, kuid millistest reeglitest on siinkohal juttu?

Olenemata on tegemist põneva õppematerjaliga.

Sotsiaal-kultuuriline õppimine digitehnoloogiaga

Ülesanne

Valisin näiteks Keila kooli õpetaja Teele Jurtomi loodud ajaloo õpimiseks mõeldud õpistsenaariumit Vana-Kreeka kangelased ja religioon”.

Sihtgurpiks on 6.klass ja õppimine on palneeritud

Õpieesmärgid:

1) Õpilane tunneb Kreeka kaarti

2) kirjeldab kreeklaste religiooni, tuntumaid kangelaslugusid

3) oskab kasutada veebikeskkondi LearningApps ja Tricider.

Valitud õpistsenaarium toetab sotsiaal-kultuurilist õppimist, sest pakub võimalust isesesivaks tööks, kui grupitööd. Roschelle ja Teasley (1995) ning Dillenbourg (1999) rõhutavad, et sotsiaa-kultuurilise õppimise puhul on oluline koostöö ning kollaboratiivne õppimine. (Pata, 2016)

Õppimise tulemused sõltuvad õppija varasemast interaktsioonist sarnases kontekstis, teistest õppijatest, õpetajast ja õpikultuurist üldisemalt, mis selekteerib välja ja loob grupile või kogukonnale omased üheslt äratuntavad ja mõistetavad lubavused. (Pata, 2016) NimetuSotsiaal-kultuurilises õppimises on oluline jaotada õppimist ning, et ka tehnoloogia erinevad võimalused õppeprotsessi ja õpesisu omandamist. Interaktisoonis osalevad isikud omistavad tähendusi objektidele ja peab vastaspoolte poolt loodud tähendusi ümber mõtestama ning sellest mõistmisest lähtuvalt neid oma tegevusesse kaasama.

 

Kasutatud kirjandus:

Pata, K. (2016). Sotsiaal-kultuuriline õppimine digitehnoloogiaga. Loetud aadressil  https://ifi7056.files.wordpress.com/2016/01/5loeng2016.pdf

 

Situatiivne õppimine

Ülesanne

Kolmanda ülesandena tuli luua ja kirjeldada situatiivse uurimusliku õppe või kogemusliku õppe õpistsenaarium.

Brown, Collins ja Duguid kohaselt on situatiivse õppe puhul teadmised ods tegevusest mingis kontekstis ja kultuuris ning neid ei ole võimalik lahutada ega osadeks jagada. Lave sõnul on õppimine seos inimeste vahel, kus õpitav kohandatakse ühiskonnaga ning toimub läbi tegevuse. Tähtsaks peetakse ka seda, et kogemusliku ehk praktilist osa saadaks teoreetiline käsitlus.

Lasteaias saab situatiivset õpet siduda avastusõppe ja õuesõppega. Viimasel ajal olen palju ka kokku puutunud mõistega “elamuspedagoogika” , mida kirjeldatakse ka kogemusõppe või seikluskasvatusena. Tegemist on haridusfilosoofiaga, mis kirjeldab protsesside toimumist sidudes tervikuks otsese kogemuse, keskkonnamõju ja õpitu sisu. Üks tuntumaid kogemusliku õppe teoreetikuid on John Dewey (1859 – 1952) , kelle “tegemise kaudu” õppimise teooria peab tähtsaks nii füüsilist, psüühhilist ja vaimset kogemust ning selle läbi õppimist. Seikluskasvatuse teerajaja Kurt Hahn (1886–1974)„elamuspedagoogika isal“ seob oma teooriates palju Dewey seisukohti oma tööga, samas puuduvad tõendid, kas kaks meest üksteise teooriatest teadlikud on.

Kog

Lisaks eelmainitule on ka kogemusliku õppe teooriate üks rajajaid David Kolb, kelle „kogemusliku“ õppimise teooria lähtekohaks on isiklik kogemus. Kogemusse liidetakse vaatlus ja arutlemine ning seejärel teadvustamine ja mõtestamine. Tõhus õppimine nõuab Kolbi järgi neljasugust tegevust. Need on konkreetsed kogemused, reflektoorne ehk arutlev vaatlus, kogetu mõtestamine ja aktiivne tegutsemine.

Untitled

Avastusõppe sidumiseks õppe- ja kasvatustegevustesse võib näiteks kasutada GPS-kunsti võimalust. Üks võimalusi on tänavatel orienteerumine ja raja salvestamine, sealjuures erinevate olukordade ehk õpetaja poolt seatud ülesannete lahendamine. Näiteks olen 6-7.aastase lastega läbi proovinud prügi teemalise orienteerumise, kus lapsed pidid tänaval pildistama prügi. Sellele järgnes prügi sorteerimine rühmas ning veebipõhise õppemängu Prügimäng‘u mängides kinnistamise teadmised. Peale raja läbimist tekkinud kujutisest pidid lapsed kujutama prügi tänaval. Tegemisi saatis ka prügisorteerimise olulisuse ja tähtsuse  käsitlemine.

Kasutatud kirjandus

Pata, K. (2016). Situatiivne ja kogemuslik õppimine.

Loetud aadressil: https://ifi7056.files.wordpress.com/2016/01/4loeng2016.pdf

MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus. (2016) Kogemusõpe ehk Seiklusõpe. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia. Loetud aadressil:

http://ank.ee/avaleht/images/dokumendid/riskilapsed/esitlused/seikluskasvatus.pdf

Viies teema – õppematerjalide autoriõigus

Ülesanne

Siiani olen lisanud autoriõiguste litsentsi vaid oma rakenduskõrghariduse õpingute jooksul tehtud kirjutistele. Kuna viibisin aasta Inglismaal, siis kirjutasin palju materjale ka inglise keeles, mis on automaatselt veel suuremale publikule lihtsalt veebis kätte saamiseks.

Meie (Anneli M. ja Kati) rühmatöö teemaks on “Animatsiooni loomine lasteaias”. Juhendmaterjali loomiseks kasutasime loomade pilte ja heli. Lisaks sellele on veebilehele postitatud ISTE pädevused, millel oli juba autoriõiguste litsents juba olemas.

ISTE

Pilt 1. ISTE pädevuste autoriõigus

Pildid mille valisime autoriõiguste litsentsi ei olnud. Uurisin veidi veebis ringi ja leidsin järgmised veebilehed kust on võimalik leida avatud sisulitsentsiga pildimaterjali.  Lähtusin otsides meie valitud loomadest – hobune, koer, kass ja lammas. Leidsin järgmised veebilehed:

Kokkuvõtlikult on neid lehekülgi tohutlult, mis pakuvad nn vaba materjali.

Piltide ja heli liitmiseks kasutasime Windows Movie Makerit, mis lubab luua videomaterjale. Silmas tuleks pidada, et materjali loomise viimaseks sammuks on autoriõiguse lisamine – kõige lihtsam viis on Creative Commons litsents.

Arvan, et oma õppematerjaline valime alljärgneva autoriõiguste litsentsi:

              Attribution-NonCommercial-NoDerivs  CC BY-NC-ND
See tähendab, et materjale on õigus jagada, juhul kui märgitud on autorite nimed ning lisaks ei tohi materjali muuta.
Üldiselt on veebist lihtne leida avatud sisulitsentsiga materjale. Piisab sellest, kui Google otsingusse trükkida “royalty free” ja edasi vastavalt kas pildid – pictures või heli – music/sound jne. Mida tuleb kindlasti alati meelespidada, kui kasutada ka avatud litsentsiga pilte on see, et keegi kuskil on need pildid siiski loonud.
Kuna meil on lasteaias järgmisel nädalal meediakasvatuse ja animatsiooni loomise nädal kavatsen ka lastega peatuda teemal autoriõigused. Arvan, et just meediakasvatuse kohapealt on oluline selgitada lastele miks ei pea igasugune “materjal” jõudma veebi ning miks on tähtis üleslaetav ja jagatud sisu valida ja autoriõigutega kaitsda. Sama puudutab ka materjalide kasutamist. Lisaks sellele on laseaias eesmärgiks õpetajate digipädevuste arengu toetamine. Seoses sellega tuleks läbi viia ka õpetajatele koolitus, mille sisuks on teiste loodud (õppe)materjalide kasutamine lasteaias. Imelihtne on veebist allalaadida mõni tööleht või mõistatus, kuid autorite suhtes oleks õiglane luua ise õppematerjalid.
Antud teema on minu jaoks väga huvitav. Eriti põnev oli loengumaterjalis taaskord Ameerika õigusruumis vastuvõetud mõiste “motiveeritud maht”. Lisaks ka ärilistel eesmärkidel õppematerjalide vaba kasutamine. Seda öeldes, tuleks siiski ka õppematerjali avalikustajal olla valmis materjali nn kuritarvitamiseks, sest internetis pisivargustega tegelevat politseid ringi ei liigu. 🙂

Create a free website or blog at WordPress.com.

Up ↑