HT Taristu seminar

4.sept 15:30 – Pelgulinna Gümnaasium, Mulla 7 (sissejuhatus kursusesse, Pelgulinna G näide).

18. sept 15:30 – Gustav Adolfi Gümnaasium, Suur-Kloostri 16, Ingrid Maadvere ja GAG-i töökas pere

2. okt 15:30 – Hitsa ja IT Kolledž, (Kohtume Hitsas Akadeemia tee 21/1 IV korrusel; orienteeruvalt 16:30 liigume It Kolledzisse)

16. okt 16:00!!!!  – Pirita Kose Lasteaed, Kose tee 58/1 ja 58/2, Eve Saare.

13. nov 15:30 – Tallinna Majanduskool, A. H. Tammsaare tee 147, Heikki Eljas ja Aare Klooster.

11. dets kell 15:30 – Pelgulinna Gümnaasium (kursuse lõpetamine, tööde esitamine).

Advertisements

Õpileping (IFI7052.DT Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud)

Ülesanne

Teema – Mida ma soovin õppida? Mis valdkond?

Magistriõpingute käigus soovin lisada oma senistele haridustehnoloogilistele teadmistele ja oskustele uusi väärtuslike kogemusi ja teadmisi. Minu eesmärk on toetada Eesti lasteaedades Haridustehnoloogi tööd ja erinevate tehnoloogiliste vahendite kasutamist. See tähendab ka hetkel kasutusel oleva Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava muutmist.

Eesmärgid – Mis on minu õpiprojekti eesmärgid? Miks ma tahan just seda teemat õppida? Mis sunnib mind seda õppima?

Aines on minu eesmärk tutvuda lähemalt einevate õpikeskkondadega ja õpivõrgustikega, mida on võimalik kasutada nii lasteaedades, kui üldhariduskoolides ja ka ülikoolides. Kuna annan ka loenguid on minu jaoks huvitav leida uusi lahendusi kuidas paremini tudengitele anda endasi loengumaterjale ning üldiselt ainet.

Strateegiad – Kuidas ma kavatsen oma eesmärgid saavutada? Missugused tegevused ma pean läbi viima ja mis järjekorras?

Oma eesmärgi saavutamiseks üritan osaleda edaspidi kõikides loengutes ning kindlasti sooritan iseseisvad tööd. Ilmselt ei teeks ka paha, kui loen ainealast kirjandust.

Vahendid/ressursid – Missuguseid vahendeid ma kasutan eesmärkide saavutamiseks (inimesed, materjalid, tehnoloogia)? Kuidas ma neile ligi pääsen?

Peamiseks vahendiks/ressursiks jääb mulle veebikeskkond ning ka õppejõud, kelle abil läbin aine. Lisaks erinevad materjalid veebist, raamatutest, aine õpikeskkonnast.

Hindamine – Kuidas ma tean, et ma olen oma eesmärgid saavutanud? Kuidas ma hindan oma saavutusi? Mis tõestab seda?

Oma suure eesmärgi/unistuse olen saavutanud siis, kui Eesti lasteaedades on kasutusel erinevad haridustehnoloogilised vahendid. Ainealaselt olen oma eesmärgi saavutanud sel hetkel, kui läbin aine edukalt ning saan ka uusi teadmisi.

Esimene ülesanne: Virtuaalsed õpikeskkonnad ja õpihaldussüsteemid

Ülesanne

Peamised virtuaalsed õpikeskkonnad ja õpihaldussüsteemid mida olen eelnevalt kasutanud on eDidaktikum, EduFeedr ja Moodle ning neid kasutan nii õpilase, kui õppejõuna.

Valisin analüüsimiseks 2012 aastal Soomes loodud virtuaalse õpihaldussüsteemi Eliademy. Eliademy on õpihaldussüsteem (learning management system; LMS), mis võimaldab kursuste loomist ning läbimist. Keskkonna kasutamiseks on vajalik kasutajakonto loomine, mida on võimalik teha e-posti, Facebooki, Google+, Twitteri või Linkedln sotsiaalvõrgustike vahendusel. See tähendab, et õpihaldussüsteemi on võimalik ühendada erinevate veebikeskkondadega, mis võimaldavad suhtlemist väljaspool keskkonda. Eliademy’s loodud kursused on sarnaselt eDidaktikumile liigendatud erinevatesse kategooriatesse, mis muudavad keskkonna õppija jaoks lihtsaks ning mugavaks. Sarnaselt on keskkonda lihtne kasutada ka õpetajal/õppejõul. Erinevalt eDidaktikumile on Eliademy’sse sisse logides kaks eraldi peamist kategooriat – õppimine ja õpetamine, mis annab selgema ja parema ülevaate.

Õpihaldusüsteemis on kursused jaotatud, vastavalt teemale ja aine sisule, gruppideks. Lisaks võimaldab Eliademy õpivideote (online course videos) loomist. Kursust luues annab süsteem võimaluse valida, kas kursus tuleb läbida ajalise piiranguga või piiranguta, mis annab võimaluse individuaalseks õppimiseks. Läbides kursuse Eliademy vahendusel on võimalik saada ka tunnistus, mille annab välja õpihaldussüsteem.

Siemens (2004) toob esile, et õppimine ei tohiks olla protsess, mida on võimalik juhtida ning rõhutab, et õppimine on olemuselt mitmetahuline ja kaootiline tegevus. Autori sõnul ei ole võimalik ühe õpihaldussüsteemiga täita kõiki õppimiseks vajalike funktsioone ning usub, et kui süsteemi lisada üha rohkem võimalusi võib see kaotada täielikult oma väärtuse keskmise kasutaja jaoks. Seda toetab vähesel määral ka Eliademy, kus, nagu mainitud eelnevalt, võib toimuda õppijate vaheline otsene suhtlus kontoga ühendatud sotsiaalvõrgustikes.

Erinevalt eelmainitule peavad Watson & Watson (2007) õpihaldussüsteemi (LMS) raamistikuks, mis juhib kogu õppimise protsessi. Autorite arvates on õpihaldussüsteemi näol tegu infrastruktuuriga, mis haldab ja vahendab struktureeritud sisu ja õpib tundma ja hindab kasutajaid ehk õppijaid individuaalselt, toetades seeläbi õppija seatud eesmärkide täitmist ning jälgib vastavat protsessi, kogudes kokku andmestiku õppeprotsessi kohta, esitledes seda tervikuna.

Kokkuvõtlikult toetan mõlema artikli autorite vaateid ning arvan, et õppimine on protsess, kus erinevused tulenevad iga õppija individuaalsetest eripäradest. Sellega seoses pean nii õppija, kui õppejõuna oluliseks, et virtuaalne õpihaldussüsteem või õpikeskkond võimaldaks õppija toetamist ning ei asenda täielikult reaalset õpikeskkonda.

Kasutatud kirjandus

Watson, W. R., & Watson, S. L. (2007). An Argument for Clarity: What are Learning Management Systems, What are They Not, and What Should They Become? TechTrends, 51(2), 28–34. http://doi.org/10.1007/s11528-007-0023-y [PDF]

Siemens, G. (2004, 22. november). Learning Management Systems: The wrong place to start learning [ajaveebipostitus]. Loetud aadressil http://www.elearnspace.org/Articles/lms.htm

Eliademy. (2012). Eliademy.com

Loeng 1. Õppedisaini alused

Disaini mõiste…

…valdavalt igasugune kavandamine. Alternatiivselt “blueprints”. Blueprints for learning.

.. disainida mitte ainult toodet vaid protsessi.

Untitled

Õppedisain (instructional design).

Võimekus (Bloom; Gagne)…

… intellektuaalne

… motoorne

… verbaalne

… kognitiivne

Õpetamine – teooria & praktika…

… kasvatus viis

… alati kavatsuslik

Õppimisteooriad…

… biheivioristlikud (käitumuslik) – Pavlovi koer

… kognitivistlikud – Piaget genieetiline epistemoloogia

… konstruktivistlikud – Võgotski, Bruner, Lave, kolbi kogemusõpe

… Eesti haridusstrateegia 2020: muutunud õpikäsitlus.

Õppimise kolm metafoori (Paavlov & Hakkarainen)

… Monoloogiline, dialoogiline, trialoogiline

Kursuse lõpuks – ÕPIOBJEKT (blueprint) 

Näidiseks…

Õpisüsteemid…

… Computes-based instruction (CBI)

… Computer-Assisted instruction (CAI)

… Interactive Learning Environments (ILE)

…. Intelligent Tutoring Systems (ITS)

… Microworlds

… CSCL: Computer-Supported Collaborative Learning

… EPSS: Electronic Performance Support Systems

… WBT,  WBI, e-õpe, virtuaalõpe: Moodle jt.

… E-õpe 2.0: konnektivism, õpivõrgustikud. MOOC jt.

Õpisüsteemi struktuur..

  1. Lineaarne mudel
  2. Lineaarne, kuid hargnemis- vahelejätmis võimalustega
  3. “Laadaplatsi mudel”

Untitled

Blog at WordPress.com.

Up ↑