Esimene ülesanne: Virtuaalsed õpikeskkonnad ja õpihaldussüsteemid

Ülesanne

Peamised virtuaalsed õpikeskkonnad ja õpihaldussüsteemid mida olen eelnevalt kasutanud on eDidaktikum, EduFeedr ja Moodle ning neid kasutan nii õpilase, kui õppejõuna.

Valisin analüüsimiseks 2012 aastal Soomes loodud virtuaalse õpihaldussüsteemi Eliademy. Eliademy on õpihaldussüsteem (learning management system; LMS), mis võimaldab kursuste loomist ning läbimist. Keskkonna kasutamiseks on vajalik kasutajakonto loomine, mida on võimalik teha e-posti, Facebooki, Google+, Twitteri või Linkedln sotsiaalvõrgustike vahendusel. See tähendab, et õpihaldussüsteemi on võimalik ühendada erinevate veebikeskkondadega, mis võimaldavad suhtlemist väljaspool keskkonda. Eliademy’s loodud kursused on sarnaselt eDidaktikumile liigendatud erinevatesse kategooriatesse, mis muudavad keskkonna õppija jaoks lihtsaks ning mugavaks. Sarnaselt on keskkonda lihtne kasutada ka õpetajal/õppejõul. Erinevalt eDidaktikumile on Eliademy’sse sisse logides kaks eraldi peamist kategooriat – õppimine ja õpetamine, mis annab selgema ja parema ülevaate.

Õpihaldusüsteemis on kursused jaotatud, vastavalt teemale ja aine sisule, gruppideks. Lisaks võimaldab Eliademy õpivideote (online course videos) loomist. Kursust luues annab süsteem võimaluse valida, kas kursus tuleb läbida ajalise piiranguga või piiranguta, mis annab võimaluse individuaalseks õppimiseks. Läbides kursuse Eliademy vahendusel on võimalik saada ka tunnistus, mille annab välja õpihaldussüsteem.

Siemens (2004) toob esile, et õppimine ei tohiks olla protsess, mida on võimalik juhtida ning rõhutab, et õppimine on olemuselt mitmetahuline ja kaootiline tegevus. Autori sõnul ei ole võimalik ühe õpihaldussüsteemiga täita kõiki õppimiseks vajalike funktsioone ning usub, et kui süsteemi lisada üha rohkem võimalusi võib see kaotada täielikult oma väärtuse keskmise kasutaja jaoks. Seda toetab vähesel määral ka Eliademy, kus, nagu mainitud eelnevalt, võib toimuda õppijate vaheline otsene suhtlus kontoga ühendatud sotsiaalvõrgustikes.

Erinevalt eelmainitule peavad Watson & Watson (2007) õpihaldussüsteemi (LMS) raamistikuks, mis juhib kogu õppimise protsessi. Autorite arvates on õpihaldussüsteemi näol tegu infrastruktuuriga, mis haldab ja vahendab struktureeritud sisu ja õpib tundma ja hindab kasutajaid ehk õppijaid individuaalselt, toetades seeläbi õppija seatud eesmärkide täitmist ning jälgib vastavat protsessi, kogudes kokku andmestiku õppeprotsessi kohta, esitledes seda tervikuna.

Kokkuvõtlikult toetan mõlema artikli autorite vaateid ning arvan, et õppimine on protsess, kus erinevused tulenevad iga õppija individuaalsetest eripäradest. Sellega seoses pean nii õppija, kui õppejõuna oluliseks, et virtuaalne õpihaldussüsteem või õpikeskkond võimaldaks õppija toetamist ning ei asenda täielikult reaalset õpikeskkonda.

Kasutatud kirjandus

Watson, W. R., & Watson, S. L. (2007). An Argument for Clarity: What are Learning Management Systems, What are They Not, and What Should They Become? TechTrends, 51(2), 28–34. http://doi.org/10.1007/s11528-007-0023-y [PDF]

Siemens, G. (2004, 22. november). Learning Management Systems: The wrong place to start learning [ajaveebipostitus]. Loetud aadressil http://www.elearnspace.org/Articles/lms.htm

Eliademy. (2012). Eliademy.com

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: