Digitaalse meedia sisutootmine – esimene ülesanne

Ülesanne

TLÜ

Pilt 1. Originaalpilt

TLÜ_pilt2

Pilt 2. Kohendatud pilt

Tallinn-Christmas-Market

Pilt 3. Lisa foto 1

Allalaaditud fail

Pilt 4. Lisa foto 2

TLÜ_pilt3

Pilt 5. Kohandatud pilt lisadega

Alustasin monteerimist Tallinna Ülikooli pildist ja lisasin sinna Raekojaplatsi pildi ning Halloweeni teemalise kuu. Protsess oli keeruline, kuna TLÜ pilt oli ülevalgustatud oli raske eraldada taevast ülikoolist. Sellegipoolest oli huvitav tegutseda. Palju tegemisest toimus katse-eksitus meetodil. Lisan pildi ka pilditöötlemise ajaloo (history) osast, kus näha valdavalt toimunud töötlemise protsessi. Kindlasti ei saa öelda, et viimane töödeldud pilt näeb välja reaalne.

Tegevus

Advertisements

Neljas teema: tehnoloogiad ja standardiseerimine

Ülesanne

Feedly.com meenutas mulle mingil määral Youtube veebikeskkonda. Kui Youtubes saab jälgida erinevaid inimesi ning seeläbi luua endale isikliku avakuva (dashboard), siis Feedly pakkub sarnast võimalust, kuid videote asemel on artikklid. Isiklikult kasutan Feedly’le alternatiivset, kuid sarnast veebikeskkonda, milleks on Tumblr.com, mis kasutab RSS tehnoloogiat.

Twitter on minu jaoks tuttav veebikeskkond, mida kasutan valdavalt igapäev. Suuresosas leiab twitter kasutust siiski sotsiaalmeedia eesmärkidel. Londonis õppides kasutas aine Material & Virtual Cultures: Transforming the Museum and Gallery Experience  õppejõud Twitterit erinevate ainealaste materjalide jagamiseks, kasutades nende leidmiseks ja ühendamiseks #ioedigitalculture.

IFTTT oli täiesti võõras veebikeskkond aga väga vinge keskkond. Hetkel vajab see veel uurimist ja natuke aega pusimist. Kuna ma olen suur jõulude fänn ja ega lumi ja piparkoogid  enam kaugel ei ole, siis lõin “retsepti”, kus pean lisama pildi oma telefoni kausta “Christmas” juhul, kui käes on jõulud. IF

Nimistust noppisin välja Mendeley ja Evernote, mida olen varem kasutanud. Mendeley osutus kasulikuks eelmisel aastal, kui kirjutasin oma lõputööd. Evernote keskkonda olen hakkanud kasutama sel aastal magistriõpingute käigus loengus märkmete tegemise jaoks. Veebikonverentsi võimalust pakkuvatest tarkvaradest kasutan Google Hangouts; Facetime ja Skype võimalusi. Viimase abil viisil läbi eelmisel aastal oma lõputöö uurimusliku osa. Koolielu ja WordPress on minu töö tõttu samuti igapäevased keskkonnad, kus tegutsen.

Uus keskkond mille valisin uurimiseks oli Delicious, mis võimaldab uudiste jagamist ning lugemist jms. Peamiselt on see siis veebis olevate populaarsete veebilinkide jagamiseks sobiv koht. Kõik, mis uus, huvitav ja populaarne on võimalik koondada ühte kohta.

Materjali ja lugemist oli selle ülesande juures palju. Samas oli kõik äärmiselt huvitav!

HT nõustamine 10.-16.10

“E-õppe rakendamine minu koolis”.

Tegin SWOT analüüsi oma töö kohta Tallinna Ülikoolis.

Tugevused – Õppejõuna võin öelda, et e-õpe on üks suurepärane viis kuidas viia läbi ainet. Kuna ained mida ma annan on valdavalt tehnoloogia taustaga on minu arvates äärmiselt oluline, et tudengid oskaksid orienteeruda erinevates veebipõhistes õppikeskkondades ning kasutada arvutit otstarbekalt.

Nõrkused – Kuna kõik inimesed õpivad erinevalt, siis või e-õppe olla tudengitele ka ebasobiv õppimise vorm. Arvan, et kõige parem viis e-õppe kasutamiseks on kombineeritud õppe, mis tähendab siis, et õppimine toimub nii veebis, kui kontakttundidena.

Võimalused – E-õppe võimalused on piiritud. Minu arvates on see suurepärane viis kuidas õppija õppimisharjumusi toetada ning ehk isegi muuta. E-õpe kindlasti rikastab õppimist ja teeb mingil määral õppejõu jaoks töö kergemaks.

Ohud – Peamiseks ohuks võibki pidada e-õppe ühekülgsust. Kuna e-õppe puhul on valdavalt tegemist inimese ja arvuti interaktsiooniga ei pruugi see kõigile õppijatele sobida, mis tähendab, et nende õppeedukus võib kannatada saada. Lisaks kaotab e-õppe suhtlemise tasanda õppejõu ja tudengi vahel. Võib ehk isegi öelda, et e-õppe kipub olema kuiv.

Teadmusjuhtimine – Kolmas ülesanne

Ülesanne 3: Loe läbi mooduli sissejuhatus ja õpiobjektid ja analüüsi esitatud käsitlusi. Kujunda esitatud käsitluste põhjal oma argumenteeritud lähenemine järgmistes aspektides:

  • Õppiva organisatsiooni mõiste, sisu ja olemus

Õppiv organisatsioon on organisatsioon kus toimub jätkuv õppimine ja ümber kujundamine. Selline organisatsioon tegutseb jätkusuutlikult, seejuures protsesse kontrollides ja täiustades. Läbi selle omandatakse, jaotatakse, tõlgendatakse, säilitatakse jms. edukus.

  • Õppiva organisatsiooni kontseptsiooni areng ja selle peamised esindajad

Õppiv organisatsioon, kui kontseptsioon arenes 20. sajandi lõpus. Esmakordselt võttis mõiste “õppiv organisatsioon” kasutusele Peter Senge 1990 aastal.

Peamiseks esindajateks on :

Peter Senge, Art Kleiner, Richard Ross, Charlotte Roberts ja Bryan Smith.

  • Erinevused õppiva organisatsiooni ja teiste organisatsiooni arendamiskontseptsioonide vahel

Peamine erinevus õppiva organisatsiooni ja teiste organisatsiooni arendamiskontseptsioonide vahel seisneb suhtumises muudatustesse ja muutmisse. Lisaks sellele on oluline analüüsida, miks antud arendusmeetodeid kasutatakse. Õppivas organisatsioonis ei ole oluline uute teadmiste omandamine vaid olemasolevate teadmiste oskuslik kasutamine ja valmisolek õppimisele.  Õppiva organisatsiooni üks suurimaid erinevusi ongi pidev nn kahtlemine ja analüüsimine, et selgitada välja parimad praktikad.

Samas võib öelda, et õppiv organisatsioon ei ole täielikult valmis mudel vaid suund, mis toetab organisatsiooni korraldust ja arengut. Õppiva organisatsiooni näol on tegemist on järkusuutlikult tegutseva organisatsiooniga.

  • Teadmusjuhtimine õppiva organisatsiooni kontekstis

Teadmusjuhtimine on teadmiste loomise ja teadmiste süsteemse analüüsimise juhtimine organisatsioonis. Õppivas organisatsioonis on oluline töötajate kaasaminejuhtimisse ning meeskonnatöö ja suhtlemine. Seega tadmusjuhtimine toetab õppiva organisatsiooni kujunemist.

  • Haridustehnoloogia roll õppiva organisatsiooni arendamisel

Õppivat organisatsiooni iseloomustab pidev tegevuse analüüsimine ja uuendust toetav kultuur. Seejuures olemasolevate teadmiste ühendamine uutega. Haridustehnoloogia on hariduse uuendamine kasutades tehnoloogilisi vahendeid. Seega võib öelda, et haridustehnoloogia tegeleb organisatsiooni (kool, lasteaed jms.) uuendamisega ning õppiva organisatsiooni loomisega.

  • Formaalne, informaalne ja mitteformaalne õppimine

Formaalne õppimine (formal learning) toimub tüüpiliselt haridus- või koolitusasutuses, mis on õpetamiseks ja õppimiseks ette valmistatud. Õpe on korraldatud (defineeritud on õppeeesmärgid, õpiväljundid, õpiaeg ja õpitugi) ning lõpetamisel saadakse tunnistus. Formaalne õpe on õppijate seisukohast tahtlik ja sageli on suur osa formaalharidusest teatud tasemeni kohustuslik.

Informaalne õpe (informal learning) on õppija seisukohast lähtudes eesmärgistamata õppimine, mis toimub igapäevaelu situatsioonides, nt perekonnas, töökohas, vabal ajal jm. Selline õpe ei ole korraldatud (puuduvad eesmärgid, õpiaeg ja õpitugi). Üldjuhul ei lõpe selline õpe tunnistuse saamisega. Informaalne õpe on õppija seisukohast tahtmatu (või juhuslik). Sellel on tulemused, kuid need ei ole enamasti õppija jaoks koheselt nähtavad ja neid tunnustatakse harva.

Mitteformaalset õpet (non-formal learning) võib toimuda väga erinevates keskkondades, mille puhul õpetamine ja õppimine ei pruugi olla ainuke ega peamine otstarve (nt loodus). Mitteformaalne õpe on samuti eesmärgistatud, kuid vabatahtlik. Läbiviijad võivad olla nii professionaalsed koolitajad kui ka nt vabatahtlikud või omaealised. Tavaliselt ei lõpe see tunnistuse saamisega. Õpe on siiski korraldatud, õppeeesmärkide, õpiaja ja õpitoe tähenduses.

  • Infokultuur, infokäitumine ja infopädevus

Organisatsiooni infokultuur käsitleb organisatsioonis teabeedastusel kasutatavat tehnoloogiat, edastatavat sisu, väärtusi, mis on seotud infoliikumise, informatsiooni talletamise, kommunikatsiooni ja kommunikatsioonivahenditega. Infokäitumine on seotud aktiivse ja passiivse informatsiooni vastuvõtmise ja käsitlemisega. Infokirjaoskus ehk infopädevus kujutab endas süsteeme, mis toetavad suhtlust erinevate ühiskondlike gruppide vahel.

Kasutatud kirjandus:

Virkus, S. (2015). II MOODUL: TEADMUSJUHTIMINE JA ÕPPIV NING TEABEKÜLLANE ORGANISATSIOON. FORMAALNE JA INFORMAALNE ÕPPIMINE. INFOKULTUUR. Tallinn. Loetud aadressil: https://moodle.hitsa.ee/pluginfile.php/1169902/mod_resource/content/1/II%20Moodul%20Sissejuhatus.pdf 

Teadmusjuhtimine Ülesanne 2 Artikkel

Analüüsi eelpoolnimetatut artiklit järgnevatest kriteeriumitest lähtuvalt:

  • Millised on artikli peamised seisukohad?

Teadmusjuhtimist peetakse suures osas kasvavaks interdistsiplinaarseks valdkonnaks, mis on seotud süsteemi korraldusega, organisatsioonilise õppimisega ja otsustamise toetamisega.

  • Milliseid käsitlusi autor infojuhtimisest ja teadmusjuhtimisest esitab?

Davenport ja Prusak (1998) väidavad, et teadmusjuhtimine on teadmiste hõivamise, levitamise ja tõhusa kasutamise protsess.  Skyrme (1997) toob välja, et teadmsjuhtimine on süstemaatiline ja selge juhtimise vorm, kus teadmised on tihedalt seotud loomingu, origaniseerimise, teadmiste kogumise ja kasutamise protsessiga, sealjuures teadmisi oskuslikult rakendades.

  • Millised on seosed infojuhtimise ja teadmusjuhtimise vahel?

Ponelis ja Fair-Wessels (1998) kinnitab, et teadmusjuhtimine on strateegilise infojuhtimise uus mõõdel.

  • Millised on peamised järeldused, soovitused?

Artikkel on koostatud empiirilise uuringuna ning toob välja, et erinevad muudatuses juhtimises ja korralduses on peamiselt hetkelist ja kaovad kasutuselt viie aasta möödudes. Kui eelnevalt mainitut pidada rusikareegliks tundub siiski, et esialgselt on teadmusjuhtimine siiski säilinud.  Samas on täielikult võimalik, et teadmusjuhtimine on järgmine muudatus juhtimises, mis jätkab kasvamist ning muutub üheks määravaks juhtimise vormiks, omades seejuures üldiselt mõistetavat tähendust.

Selleks, et täpsemalt uurida, kas teadmusjuhtimine on jätkusuutlik juhtimise vorm vajab see aega ning kõrgemataselemist uurimist. Hetkel vajab uurimist tõsiasi kuidas eristada pikemajalisi muutusi hetkelistest nähtustest juhtimises.

  • Milliseid meetodeid autor kasutab järeldusteni jõudmiseks?

Tegemist on ülevaateartikkliga, kus autor analüüsis eelnevalt olemasolevaid uurimusi.

HT Taristu (kolmas ülesanne)

Kuna lasteaed alles alustab digitaalsete vahendite ja veebikeskkondade kasutamist ei ole õpetajatel nõua luua e-portfolio. Arvutite puudumise tõttu ei kasuta lasteaed hetkel ka veebikeskkondi. Eesmärk 2016 aasta kevadeks on kasutusele võtta e-lasteaia keskkond, kus toimub igasugune dokumentatsioon ja info jagamine. Oma rühmale olen loonud blogi, kus vanemad leiavad info meie (laste) tegemistest sellel ajal, kui nad tööl on.

Selleks, et saaksin silma peal hoida tehnoloogia kasutamisel ning õpetajate pädevuste tekkimist ja arenemist kavatsen kord kvartalis läbiviia teemapäevad, kus õpetajad ise tutvustavad mõna tehnoloogilist vahendit ning räägivad parimaid praktikaid. Enda töö analüüsimiseks palun õpetajatel nii kirjalikku, kui suulist tagasisidet. Lisaks usun, et kui õpetajad asuvad kasutama vahendeid ning tunnevad end motiveeritud seadmete kasutamisel on minu töö tehtud sobivalt.

Praegusel hetkel maadlen veel mõne õpetajaga teemal “Kas tehnoloogia on lasteaias üldse vajalik?”. Usun, et ka see teema saab ammendatud, kui teised õpetajad hakkavad usinalt tehnoloogilisi vahendeid kasutama ning oma tegemistest rääkima. Lasteaias levivad jutud kiiresti 🙂

GPS-kunst 1:1 Arvutikasutus – Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud.

Ülesanne

Mobiiliseadmed õppetöös ja personaalses õppimises.

Peamiselt kasutan õppetöös arvutit, telefoni ning IPadi ehk IOS operatsioonisüsteemiga tahvelarvutit. Kasutan erinevaid veebipõhiseid ning allalaetavaid tarkvarasi, millega saan salvestada ja luua dokumendifaile ning hallata oma tööd. Oluliseks pean, et vahendid oleksid omavahel ühenduses, mis tähendab, et mul on ka läbi telefoni ligipääs arvutis olevatele dokumentidele ja muule materjalile. Suur osa tehtud koolitööst ja õppimisest jõuab isiklikku blogisse ning seega on mobiiliseadmeid kasutades hea võimalus kirjutada iseseisvat tööd bussis (mida teen ka praegu).

Oma igapäevatöös GPS-kunsti läbiviimiseks erinevaid nutiseadmeid (tahvelarvutid (IOS ja Android) või telefon (android, IOS ja Windows)).

Kuna töötan kahel võrdselt tähtsal töökohal, milleks on lasteaed ja ülikool, olen üritan siduda oma tegemised. Lasteaias kasutan vahendeid GPS-kunsti läbiviimiseks ning õppe-kasvatustegevuste huvitavamaks muutmiseks, viies läbi tegevusi tehnoloogiliste vahenditega. Õppejõuna õpetan tulevasi lasteaiaõpetajaid ja klassiõpetajaid kuidas GPS-kunsti saab siduda riiklikute õppekavadega ning õppetöös kasutada tehnoloogilisi vahendeid.

Isiklikult arvan, et mitmekesiste tehnoloogiliste vahendite kasutamine erinevates vanuseastmetes toetab laste ja ka täiskasvanute õpimotivatsiooni.

Mobiilseadmete kasutamine õppetöös.

VOSK (Võta Oma Seade Kaasa) või BOYD (Bring Your Own Device)

Valisin uurimiseks VOSK’i ehk BOYD põhimõtted ning lugesin Taimi Dreieri materjale veebileheküljelt: https://sites.google.com/site/voskiabiline/. Kuna ma ise kasutan palju mobiilset õppimist, siis oli suurepärane leida veel mõtteid ja võimalusi kuidas siduda tehnoloogilist vahendit õppetööga. Lisaks pakkus lehekülg erinevaid võimalusi ja tarkvara tutvustusi mille abil õppimist ja töö tegemist lihtsamaks muuta.

Kasutatud kirjandus:

Dreier, T. VOSK’i abiline. Loetud aadressil: https://sites.google.com/site/voskiabiline/

Teadmusjuhtimine Ülesanne 1

Teadmusjuhtimise mõiste, sisu ja olemus

Teadmusjuhtimine (Knowledge Management) kujutab endas viisi kuidas organisatsioonis toimub teadmiste kogumine, jagamine ja rakendamine, liskas teadmiste jagamise juhtimine ja organiseerimine.

Teadmusjuhtimises kasutatavad mõisted:

  • teadmustöötaja (knowledge worker) (Drucker 1959)
  • väljendatavad teadmised (explicit knowledge) ja vaiketeadmised (tacit knowledge) (Polyani 1966)
  • informatsioon – andmed, faktid ja teadmised;
  • teadmised – omandatud ja tõlgendatud informatsioon;
  • teadmus – informatsioon tähendust omavas kontekstis; teadmiste kogum, teadmised ja vaiketeadmised.
  • praktikakogukond (communities of practice) (Lave & Wenger 1991) – inimeste grupid, kes jagavad sarnaseid huve, oskusi ja/või elukutset.

Teadmusjuhtimise kontseptsiooni areng ja selle peamised esindajad

Teadmusjuhtimise mõiste võeti esimest korda kasutusele 1980ndate teisel poolel. USA juhtimiskonsultant Karl Wiig.

Peamised esindajad on: 

Hedlund (1994) – organisatsiooni teadmiste loomise, esitamise, säilitamise, ülekandmise, rakendamise ja kaitsmise protsess.

Scarabough jt (1999) – protsess või praktiline tegevus teadmiste loomiseks, kogumiseks, jagamiseks ja kasutamiseks organisatsiooni õppimise ja tegevuse tõhustamiseks.

Roots jt (2008) – teadmiste loomise ja teadmusringluse protsessi juhtimine organisatsioonis.

Prusak (2001) – informatsioon ja teadmised/teadmus kui olulisem ressurss organisatsiooni efektiivsuse ja konkurentsivõime tagamiseks.

Nonaka ja Takeuchi (1995) – teadmusjuhtimine kui strateegia, mis võimaldab luua tingimused teadmuse tõhusaks loomiseks, jagamiseks ja rakendamiseks organisatsioonis.

Koenig (2009) – teadmusjuhtimine on pigem seotud organisatsioonikultuuriga ja selle muutmisega kui info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga.

Teadmusjuhtimise arenguetapid ja neile iseloomulikud tunnused

I arenguetapp on seotud infotehnoloogiaga. Informatsiooni ja teadmiste olulisus organisasioonide edukaks toimetulekuks. Märksõnad: “parim kogemus” (best practice) ja “kogetud õppetunnid” (lessons learned)

II arenguetappi alla kuuluvad inimressursi olulisus ja kultuuridimensioon. Märksõnadeks on “õppiv organisatsioon”, “vaiketeadmised” ja “praktikakogukonnad” (communities of practice). Eesmärk: organisatsiooni kujunemine õppivaks organisatsiooniks; reflekteerivad arutelud.

III arenguetapp kujutab endas otsisüsteemide loomise olulisust, infodisaini ja struktuuri. Märksõnad: “sisuhaldus”, “metaandmed” ja “taksonoomiad”.

IV arenguetapp on organisatsioonivälise informatsiooni ja teadmiste olulisus.

Teadmusjuhtimise lähtealused ja seosed teiste teadusvaldkondadega

Teadmusjuhtimine on tugevalt seotud infojuhtimise ja dokumendihaldusega. Lisaks ka juhtimisteooriaga, informatsioonilise infrastruktuuri käsitlusega, õppimise psühholoogiaga, epistemoloogiaga, eetikaga jne

Epistemoloogia  ehk teadmisteooria on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise ja selle episteemilise õigustuse loomusega. See hõlmab inimteadmise päritolu, loomuse ja piiride uurimist.

Epistemoloogia tegeleb küsimustega: Mis on teadmine? Mis on teadmise allikad? Millal on uskumused õigustatud? Kas ja kuidas on teadmine (tunnetus) võimalik? Kas teadmiste süsteemi saab rajada kindlale eelnevalt olemasolevale vundamendile?

Infojuhtimisele ja teadmusjuhtimisele iseloomulikud tunnused

teadmusjuhtimine ja infojuhtimine

Infojuhtimine – eesmärk ontagada õige informatsioon õigel ajal ja kohas; informatsiooni tõhus haldamine ja juhtimine.

Infojuhtimine koosneb – infovajaduse väljaselgitamine, info hankimine, organiseerimine, säilitamine, infotoodete ja -teenuste arendamine, info edastamine ja eesmärgipärane kasutamine.

Teadmusjuhtimise puhul on olulised on teadmised/teadmus; teadmus – lahutamatult seotud inimestega.

Teadmiste tüpoloogia

Traditsiooniline teadmiste püramiid (DIKW mudel – Zeleny 1987)

  1. andmed (data)– informatsiooni koostisosad (märgid, sümbolid või nende kogumid);
  2. informatsioon (information) – andmed, teated, faktid, ideed sündmuste, asjade, protsesside, nähtuste jm kohta;
  3. teadmised (knowledge) – indiviidi poolt omandatud ja tõlgendatud informatsioon;
  4. teadmus/tarkus (wisdom) – informatsioon tähendust omavas kontekstis.

Ackoff (1989) – andmed, informatsioon, teadmised, arusaamad, teadmus/tarkus.

  • arusaamine (understanding).

Indiviidi teadmus – indiviidi teadmised ja vaiketeadmised ehk teadmised mida ei väljendata.

Organisatsiooni teadmus – ühise eesmärgi saavutamiseks suhtluse käigus loodav, ressursina kasutatav indiviidide teadmiste ja vaiketeadmiste kogum.

Teadmiste hankimise viisid ja allikad

Peamised teadmiste hankimise meetodit:

  1. parim kogemus või hea praktika (Best Practices) – kirjeldused koos vastava tehnoloogia, inimressursside jm vahendite kirjeldusega;
  2. organisatsiooni või korporatsiooni mälu (Organizational/Corporate Memory) – olulised sündmused ja otsustused organisatsioonis; koosneb: dokumendid, kirjed, illustreeriv materjal, videod, e-mailide kogumine, viited andmebaasidele, kogemuste ja ekspertarvamuste kirjeldused, strateegiad, elulood:
  3. praktikakogukonnad (Communities of Practice) – huvivaldkondade kuuluvate üksikisikute võrgustik; jagatakse teadmisi, kogemusi, õpitakse üksteiselt, arenetakse isiklikult ja professionaalselt.

Vaikiv ja väljendatud teadmus.

Varjatud ja väljendatud teadmuse dünaamika käsitus on formaliseeritud neljaks põhiliseks teadmuse konversiooni e teadmusringluse protsessiks:
Vaikivast – väljendatuks;
Väljendatust – abstraheeritud väljendatuks;
Absraheeritud väljendatust – internaliseeritud, omaksvõetuks, vaikivaks; 
Internaliseeritud vaikivast – alateadlikuks vaikivaks.

Kasutatud kirjandus:

Knowledge management. (2015, 06.oktoober). Loetud aadressil http://en.wikipedia.org/wiki/Knowledge_management

Dalkir, K. (2005). Knowledge Management in Theory and Practice. Loetud aadressil: https://moodle.hitsa.ee/pluginfile.php/1169766/mod_resource/content/1/knowledge-management-kimiz-dalkir.pdf 

Knowledge Research Institute, Inc. and Other Sources.Glossary of Knowledge Management. Loetud aadressil: http://www.krii.com/downloads/KM_glossary.pdf

Virkus, S. (2010). Development of Information and Knowledge Management.: Loetud aadressil: http://www.tlu.ee/~sirvir/Information%20and%20Knowledge%20Management/Development%20of%20IKM/development_of_information_and_knowledge_management.html

Virkus, S. (2015). I Moodul: Sissejuhatus teadmusjuhtimisse. Loetud aadressil: https://moodle.hitsa.ee/pluginfile.php/1169761/mod_resource/content/1/Teadmusjuhtimine%20I%20moodul%2020.09.2015.pdf

Virkus, S. (2015, 06.oktoober). Sissejuhatus teadmusjuhtimisse. Loetud aadressil: https://moodle.hitsa.ee/pluginfile.php/1169888/mod_resource/content/1/MOODUL%201.%20Sissejuhatus.pdf

Personaalsed õpikeskkonnad

Ülesanne

Personaalne õpikeskkond on õppija kontrolli all olev süsteem, mis toetab õpieesmärkide püstitamist ja täitmist, õppimise reflekteerimist ning üleüldiselt õppimist. Sealjuures soosides suhtlemist teiste õppijatega, et laiendada ja parendada õppija personaalset õpikeskkonda. Õpikeskkond on pidevalt muutuv, kohandudes õppija vajadustega (Pata ja Laanpere, 2009).

Peamiselt on personaalne õpikeskkond veebipõhine tarkvara kogumik, kus personaalne õpikeskkond toetab e-õpet ning pakub võimalust õppijatel ja õpetajatel ligipääsu veebipühistele õppematerjalidele. (Harmelen, 2006) Isiklikult arvan, et personaalne õpikeskkond ulatub olulisemalt kaugemale, kui internet. Õppijana on minu jaoks väga oluline ka lähedaste toetus ning õppejõu ja kursusekaaslaste nägemus erinevatest valdkondadest. Veel enam on üks asendamatu õpikeskkond minu jaoks raamatukogu, sest tahestahtmata ei ole kõik kättesaadav veebis. Seetõttu võib öelda, et minu personaalne õpikeskkond sõltub suuresti õppejõu vaadetest ning mind ümbritsevast keskkonnast, mis ei pruugi alati olla veebis.

Personaalsed_õpikeskkonnad

Joonis. Linda personaalne õpikeskkond

Valisin enda personaalse õpikeskkonna kaardistamiseks valisin veebipõhise keskkonna MindMeister, mis võimaldas lisada mõistekaardile kergelt ikoonid ning kirjutada. Kuigi pilt ei ole suurepärane on selgelt näha erinevate programmide ja veebikeskkondade seotust minu tööga lasteaias ja ülikoolis ning õpingute jooksul.

Kasutatud kirjandus

Pata, K., Laanpere, M. (Eds.) (2009). Tiigriõpe: haridustehnoloogia käsiraamat. Tallinn: TLÜ informaatika instituut (ptk 1.7)

Harmelen, M. (2006). Personal Learning Environments.  United Kingdom. University of Manchester.

Create a free website or blog at WordPress.com.

Up ↑