Teadmusjuhtimine Ülesanne 1

Teadmusjuhtimise mõiste, sisu ja olemus

Teadmusjuhtimine (Knowledge Management) kujutab endas viisi kuidas organisatsioonis toimub teadmiste kogumine, jagamine ja rakendamine, liskas teadmiste jagamise juhtimine ja organiseerimine.

Teadmusjuhtimises kasutatavad mõisted:

  • teadmustöötaja (knowledge worker) (Drucker 1959)
  • väljendatavad teadmised (explicit knowledge) ja vaiketeadmised (tacit knowledge) (Polyani 1966)
  • informatsioon – andmed, faktid ja teadmised;
  • teadmised – omandatud ja tõlgendatud informatsioon;
  • teadmus – informatsioon tähendust omavas kontekstis; teadmiste kogum, teadmised ja vaiketeadmised.
  • praktikakogukond (communities of practice) (Lave & Wenger 1991) – inimeste grupid, kes jagavad sarnaseid huve, oskusi ja/või elukutset.

Teadmusjuhtimise kontseptsiooni areng ja selle peamised esindajad

Teadmusjuhtimise mõiste võeti esimest korda kasutusele 1980ndate teisel poolel. USA juhtimiskonsultant Karl Wiig.

Peamised esindajad on: 

Hedlund (1994) – organisatsiooni teadmiste loomise, esitamise, säilitamise, ülekandmise, rakendamise ja kaitsmise protsess.

Scarabough jt (1999) – protsess või praktiline tegevus teadmiste loomiseks, kogumiseks, jagamiseks ja kasutamiseks organisatsiooni õppimise ja tegevuse tõhustamiseks.

Roots jt (2008) – teadmiste loomise ja teadmusringluse protsessi juhtimine organisatsioonis.

Prusak (2001) – informatsioon ja teadmised/teadmus kui olulisem ressurss organisatsiooni efektiivsuse ja konkurentsivõime tagamiseks.

Nonaka ja Takeuchi (1995) – teadmusjuhtimine kui strateegia, mis võimaldab luua tingimused teadmuse tõhusaks loomiseks, jagamiseks ja rakendamiseks organisatsioonis.

Koenig (2009) – teadmusjuhtimine on pigem seotud organisatsioonikultuuriga ja selle muutmisega kui info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga.

Teadmusjuhtimise arenguetapid ja neile iseloomulikud tunnused

I arenguetapp on seotud infotehnoloogiaga. Informatsiooni ja teadmiste olulisus organisasioonide edukaks toimetulekuks. Märksõnad: “parim kogemus” (best practice) ja “kogetud õppetunnid” (lessons learned)

II arenguetappi alla kuuluvad inimressursi olulisus ja kultuuridimensioon. Märksõnadeks on “õppiv organisatsioon”, “vaiketeadmised” ja “praktikakogukonnad” (communities of practice). Eesmärk: organisatsiooni kujunemine õppivaks organisatsiooniks; reflekteerivad arutelud.

III arenguetapp kujutab endas otsisüsteemide loomise olulisust, infodisaini ja struktuuri. Märksõnad: “sisuhaldus”, “metaandmed” ja “taksonoomiad”.

IV arenguetapp on organisatsioonivälise informatsiooni ja teadmiste olulisus.

Teadmusjuhtimise lähtealused ja seosed teiste teadusvaldkondadega

Teadmusjuhtimine on tugevalt seotud infojuhtimise ja dokumendihaldusega. Lisaks ka juhtimisteooriaga, informatsioonilise infrastruktuuri käsitlusega, õppimise psühholoogiaga, epistemoloogiaga, eetikaga jne

Epistemoloogia  ehk teadmisteooria on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise ja selle episteemilise õigustuse loomusega. See hõlmab inimteadmise päritolu, loomuse ja piiride uurimist.

Epistemoloogia tegeleb küsimustega: Mis on teadmine? Mis on teadmise allikad? Millal on uskumused õigustatud? Kas ja kuidas on teadmine (tunnetus) võimalik? Kas teadmiste süsteemi saab rajada kindlale eelnevalt olemasolevale vundamendile?

Infojuhtimisele ja teadmusjuhtimisele iseloomulikud tunnused

teadmusjuhtimine ja infojuhtimine

Infojuhtimine – eesmärk ontagada õige informatsioon õigel ajal ja kohas; informatsiooni tõhus haldamine ja juhtimine.

Infojuhtimine koosneb – infovajaduse väljaselgitamine, info hankimine, organiseerimine, säilitamine, infotoodete ja -teenuste arendamine, info edastamine ja eesmärgipärane kasutamine.

Teadmusjuhtimise puhul on olulised on teadmised/teadmus; teadmus – lahutamatult seotud inimestega.

Teadmiste tüpoloogia

Traditsiooniline teadmiste püramiid (DIKW mudel – Zeleny 1987)

  1. andmed (data)– informatsiooni koostisosad (märgid, sümbolid või nende kogumid);
  2. informatsioon (information) – andmed, teated, faktid, ideed sündmuste, asjade, protsesside, nähtuste jm kohta;
  3. teadmised (knowledge) – indiviidi poolt omandatud ja tõlgendatud informatsioon;
  4. teadmus/tarkus (wisdom) – informatsioon tähendust omavas kontekstis.

Ackoff (1989) – andmed, informatsioon, teadmised, arusaamad, teadmus/tarkus.

  • arusaamine (understanding).

Indiviidi teadmus – indiviidi teadmised ja vaiketeadmised ehk teadmised mida ei väljendata.

Organisatsiooni teadmus – ühise eesmärgi saavutamiseks suhtluse käigus loodav, ressursina kasutatav indiviidide teadmiste ja vaiketeadmiste kogum.

Teadmiste hankimise viisid ja allikad

Peamised teadmiste hankimise meetodit:

  1. parim kogemus või hea praktika (Best Practices) – kirjeldused koos vastava tehnoloogia, inimressursside jm vahendite kirjeldusega;
  2. organisatsiooni või korporatsiooni mälu (Organizational/Corporate Memory) – olulised sündmused ja otsustused organisatsioonis; koosneb: dokumendid, kirjed, illustreeriv materjal, videod, e-mailide kogumine, viited andmebaasidele, kogemuste ja ekspertarvamuste kirjeldused, strateegiad, elulood:
  3. praktikakogukonnad (Communities of Practice) – huvivaldkondade kuuluvate üksikisikute võrgustik; jagatakse teadmisi, kogemusi, õpitakse üksteiselt, arenetakse isiklikult ja professionaalselt.

Vaikiv ja väljendatud teadmus.

Varjatud ja väljendatud teadmuse dünaamika käsitus on formaliseeritud neljaks põhiliseks teadmuse konversiooni e teadmusringluse protsessiks:
Vaikivast – väljendatuks;
Väljendatust – abstraheeritud väljendatuks;
Absraheeritud väljendatust – internaliseeritud, omaksvõetuks, vaikivaks; 
Internaliseeritud vaikivast – alateadlikuks vaikivaks.

Kasutatud kirjandus:

Knowledge management. (2015, 06.oktoober). Loetud aadressil http://en.wikipedia.org/wiki/Knowledge_management

Dalkir, K. (2005). Knowledge Management in Theory and Practice. Loetud aadressil: https://moodle.hitsa.ee/pluginfile.php/1169766/mod_resource/content/1/knowledge-management-kimiz-dalkir.pdf 

Knowledge Research Institute, Inc. and Other Sources.Glossary of Knowledge Management. Loetud aadressil: http://www.krii.com/downloads/KM_glossary.pdf

Virkus, S. (2010). Development of Information and Knowledge Management.: Loetud aadressil: http://www.tlu.ee/~sirvir/Information%20and%20Knowledge%20Management/Development%20of%20IKM/development_of_information_and_knowledge_management.html

Virkus, S. (2015). I Moodul: Sissejuhatus teadmusjuhtimisse. Loetud aadressil: https://moodle.hitsa.ee/pluginfile.php/1169761/mod_resource/content/1/Teadmusjuhtimine%20I%20moodul%2020.09.2015.pdf

Virkus, S. (2015, 06.oktoober). Sissejuhatus teadmusjuhtimisse. Loetud aadressil: https://moodle.hitsa.ee/pluginfile.php/1169888/mod_resource/content/1/MOODUL%201.%20Sissejuhatus.pdf

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

Create a free website or blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: