Õpileping 2

Ülesanne

Teema – Mida ma soovin õppida? Mis valdkond?

Võrreldes esimese õpilepinguga ei ole minu eesmärk, magistriõpingute ja selle aine käigus senistele haridustehnoloogilistele teadmistele ja oskustele uusi väärtuslike kogemuste ja teadmiste lisamine, palju muutunud.

Hea oli leida uusi lahendusi ja võimalusi oma mõtete koondamiseks – mindmapping erinevates veebikeskkondades. Lisaks õppejõu seisukohalt tutvusin uute õpikeskkondadega, mis sobivad alternatiiviks eDidaktikumile.

Selle aine raames 

Eesmärgid – Mis on minu õpiprojekti eesmärgid? Miks ma tahan just seda teemat õppida? Mis sunnib mind seda õppima?

Aines on minu eesmärk tutvuda lähemalt einevate õpikeskkondadega ja õpivõrgustikega, mida on võimalik kasutada nii lasteaedades, kui üldhariduskoolides ja ka ülikoolides. Kuna annan ka loenguid on minu jaoks huvitav leida uusi lahendusi kuidas paremini tudengitele anda endasi loengumaterjale ning üldiselt ainet.

Aine lõpuks on siiani minu eesmärk tutvuda uute keskkondadega mida kasutada oma igapäevatöös. Suurepärane on aine praktilineväljund.

Strateegiad– Kuidas ma kavatsen oma eesmärgid saavutada? Missugused tegevused ma pean läbi viima ja mis järjekorras?

Oma eesmärgi saavutamiseks üritan osaleda edaspidi kõikides loengutes ning kindlasti sooritan iseseisvad tööd. Ilmselt ei teeks ka paha, kui loen ainealast kirjandust.

Kurvastusega kõikidesse loengutesse ei jõudnud ja viimaseid iseseisvaid töid teen ka viimasel minutil aga see on mulle loomupärane. Pingelises olukorras suudan paremini oma mõtteid koondada.

Vahendid/ressursid– Missuguseid vahendeid ma kasutan eesmärkide saavutamiseks (inimesed, materjalid, tehnoloogia)? Kuidas ma neile ligi pääsen?

Peamiseks vahendiks/ressursiks jääb mulle veebikeskkond ning ka õppejõud, kelle abil läbin aine. Lisaks erinevad materjalid veebist, raamatutest, aine õpikeskkonnast.

 

Lisaks eelmainitule said üheks oluliseks õppimise nn vahendiks ka kursusekaaslased. Õppisin palju analüüsides loengutes toimunut.

Hindamine– Kuidas ma tean, et ma olen oma eesmärgid saavutanud? Kuidas ma hindan oma saavutusi? Mis tõestab seda?

 Ainealaselt olen oma eesmärgi saavutanud sel hetkel, kui läbin aine edukalt ning saan ka uusi teadmisi.

Ainealaselt sain oma eesmärgid täidetud, sest uute teadmistepagas on suur.

Advertisements

Moodul IV – Teadmusjuhtimine

  • Mida mõistad teadmusjuhtimise süsteemide ja tehnoloogiate all?

Teadmusjuhtimise süsteemid jagunevad kolme suurde rühma lähtudes teadmusjuhtimise protsessidest:

  • teadmushõive ja kogumise süsteemid
  • teadmuse jagamise süsteemid
  • teadmuse rakendamise süsteemid

Teadmusjuhtimise süteemid on seotus organisatsiooni eesmärkidega, see tähendab, et organisatsioon toimiks ning informatsiooni jagamine oleks asjakohane tuleb luua sobiv süsteem. Selleks võib olla siseveeb, sisekoolitusprogrammid, e-kirjade kaudu informatsiooni jagamine jms. 

Teadmusjuhtimise tehnoloogiate alla pean erinevaid (info)tehnoloogilisis lahendusi, mis toetavad organisatsioonis teadmusjuhtimise toimimist. Seejuures keskenduvad tehnoloogiad teadmuse juhtimisele, mitte info juhtimisele. Võib öelda, et teadmusjuhtimise tehnoloogiad on erinevad tarkvara ja riistvara lahendused. 

SE042013_34

  • Kuidas on teadmusjuhtimise protsessid, süsteemid, mehhanismid ja tehnoloogiad omavahel seotud?

Teadmusjuhtimise protsesside, süsteemide, mehhanismide ja tehnoloogiate omavahelised seosed toob hästi esile  Kaire Kollomi loodud tabel.

Kasutatud kirjandus:

Virkus, S. (2015). III moodul: Teadmusjuhtimise süsteemid ja tehnoloogiad, teadmiste võrgustikud ja virtuaalsed organisatsioonid. Loengukonspekt.

Moodul III – Teadmusjuhtimine

Ülesanne: Koosta individuaaltööna ühe konkreetse organisatsiooni, millega oled hästi tuttav, teadmusjuhtimise analüüs läbitöötatud materjalidest lähtuvalt (milliseid teadmusjuhtimise protsessid on identifitseeritavad ja millistel eesmärkidel, mida soovitaksite muuta/täiustada jms.) ja vali konkreetne mudel nimetatud organisatsiooni tarbeks.

Teadmusjuhtimine lasteaias

Valisin organisatsiooni teadmusjuhtimine analüüsimiseks Bukowitzi ja Williamsi mudeli (Joonis 1) , mis kirjeldab kõige paremini minu poolt valitud organisatsiooni vajadusi. Eelmainitud mudeli kohaselt ei seisne organisatsiooni probleem info leidmises vaid olemasoleva infoga toimetulek. 

Valitud organisatsioon on lasteaed, kus teadmusjuhtimine mängib olulist rolli, et lasteaia tegevus oleks jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline. Selleks, et lasteaias oleksid pädevad õpetajad ning juhtkond, on vajalik pidev enesetäiendamine, mis toob kaasa suurel hulgal uut informatsiooni. Lisaks ei läbi lasteaia personal kõik ühtseid koolitusi ja enesetäiendamise programme, mis tähendab, et oluline on efektiivne informatsiooni jagamine ja seotus ning töötava infrastruktuuri välja töötamine ja juhtimine. Lasteaias sõltub väga palju keskkonnast ja asutuse võimetest, sh rahalised võimalused. Keeruline on luua siseveebi või veebipõhist repositooriumit, kui puudub sellele ligipääs ehk lasteaias puuduvad arvutid.

Nüüdseks on minu poolt kirjeldatud lasteaial olemas igal rühmal arvutit, mis võimaldab personalil kiiret ligipääsu vajalikele materjalidele. See tähendab, et efektiivse teadmusjuhtimise jaoks on vajalik luua keskkond, mis sisaldaks intellektuaalset kapitali ja allikaid ning kus on võimalik välja töötada organisatsiooni teadmusjuhtimise struktuur. Infotehnoloogilise infrastruktuuri välja töötamine lasteaias tähendaks, et toimub ühtne süsteem, kus personal saaks pidevalt end täiendada ning informatsiooni vahetamine ja jagamine oleks kiire. 

Bukowitzi ja Williamsi mudeli alusel lasteaiategevust analüüsides võib öelda, et toimub uute teadmiste omandamine, kas koolitusel või muul viisil. Seejärel tuleb teadmised kasutusele võtta ning ühendada eelnevalt olemasolevate oskustega ehk igapäeva olukordades praktiline toimetulek. Viimaseks etapiks on teadmiste jagamine, mis lasteaias kujuneb peamiselt välja sisekoolitusena. Teine võimalus on lisada uut informatsiooni metoodilisse kabinetti, mis nõuab füüsilise materjali olemas olu. 

km cycle bukowitz

Joonis 1. Bukowitzi ja Williamsi (2000) mudel

Viies teema: Õpikeskkondade disaini pedagoogilised põhimõtted

Ülesanne

Valisin analüüsimiseks Kai Hakkaraineni artikli.

Loetud artikkel kirjeldab Soomes läbiviidud Trialogical Learning uuringut. Artiklis tuuakse välja trialoogilise õppimise eripära, kirjeldades monoloogilise (cognitive) ja dialoogilise (situated cognition) õppimise reeglipärasusi. 

the-transforming-methods-of-collaboration-and-social-work-practice-research-26-638

Pilt 1. “Trialogical learning approach”

 

Üldine pedagoogiline eesmärk trialoogilise (trialogical) lähenemise puhul on edendada tavapärase hariduse ümberkujundamist selliseks, mis toetab oskuste arengut kõrghariduse algusest. Artiklis toodi välja kuus peamist aspekti, mis kirjeldavad eelmainitud õppimise vormi:

  1. Keskendumine jagatud tegevusobjektidele;
  2. Püsiv ja pikaajaline teadmiste edendamine;
  3. Teadmusloomine toimub läbi individuaalse tegevuse ja koostöö;
  4. Teadmistavade seotus haridus-, ameti- ja teadusringkondade vahel;
  5. Sobiva tehnoloogia kasutamine;
  6. Areng läbi ümberkujundamise ja refleksiooni

Trialoogiline õppimise korral peetakse silmas seda, kui õppimine on õppija keskne ning hõlmab seejuures õppijat ümbritsevat keskkonda. Sel juhul toimub õppimine läbi eluliste probleemide lahendamise ning enesepeegeldamise ja hindamise. Lisaks on oluline kollektiivõpe ning kaaslaste töö hindamine ja analüüsimine. Uurimuses on välja toodud, et selline õppimine saab toimuda vaid siis, kui toimuvad muutused ühiskonna tavades. Äärmiselt oluline on ka õpetajate valmisolek. 

Sidudes loetud magistriõpingutega võib öelda, et praeguseks toimub suur osa minu õpingutest “trialoogilise õppe” suunas. Väga palju iseseisvaid töid on ülesehitatud igapäevaste probleemide lahendamisele ja töökohaga seotud. Valdavalt toimub töö gruppides ning suur rõhk on eneseanalüüsil, kui ka kaaslaste hindamisel. Isiklikult meeldib mulle selline õppimise vorm väga. Arvan, et oleks ebaloomulik omandada uusi teadmisi ja oskusi, kui õpiksime läbi välja mõeldud probleemide lahendamise. 

 

Kasutatud kirjandus

Hakkarainen, K. & Paavola, S. (2…) Towards a Trialogical Approach to Learning. Helsinki. Loetud aadressil: https://opikeskkonnad.files.wordpress.com/2015/10/hakkarainen_2009_toward-a-trialogic-approach-to-learning.pdf

 

Create a free website or blog at WordPress.com.

Up ↑