“Mac OS vs MS Windows”

Kuna kokkupuude Linuxiga on vähene valisin analüüsimiseks Mac OS ja MS Windows operatsioonisüsteemid.

Mac OS süsteemis tegutsen peamiselt Balti Filmi- ja Meediakoolis, kus annan loenguid ja juhendan Laste Filmikooli. Enamus tööst toimub Apple klassiruumides. Nagu iga algaja Mac’i kasutaja ei osanud ma esialgu avatuid ‘aknaid’ sulgeda, sest erinevalt Windowsist on kogu süsteem tagurpidid. Samas leian, et Apple arvutite, IPadide ja telefonide operatsioonisüsteem on oluliselt paremini liigendatud ja kasutajasõbralikum. Minu jaoks kõige meeldivam osa on ekraani vaade või viisakus. Desktop või siis töölaud ei ole täis imevidinaid ja faile vaid selle asemel on välimus korrektne ning kõik on kergesti kättesaadav. Minu jaoks kõige negatiivsem osa Mac OS puhul on see, et süsteem ei toeta paljusid tarkvara lahendusi, mida saab kasutada Windows arvutitel- alustades näiteks MS Office rakendustest. Kuigi on Mac on välja toonud suureärased alternatiivid tundub minu jaoks siiski ebavajalik nii tugev erinevus kahe dokumendisüsteemi vahel. Samas on Apple arvutite suurepäraseid programme, mida ei toeta Windows op-süsteem (nt. Final Cut Pro X).

OS_X_El_Capitan_screenshot

Oma igapäevatöös ja õpingutes kasutan valdavalt Windows operatsioonisüsteemil töötavaid arvuteid. Hetkel vaidlen iseendaga, kas tasub minna Windows 8 pealt üle Windows 10 peale. Minu arvates on Windowsi suur pluss see, et kui endale Microsoft konto luua, siis võib ükskõik millises Windows operatsioonisüsteemiga arvutis sisse astuda oma materjalidele jne. Samas on see äärmiselt ohtlik ja kergesti ligipääsetav viis inimeste isiklikele andmetele- vaja on teada vaid e-maili ja parooli. Kuna ma olen kasvanud üles Windows op-süsteemidega arvutite keskel, siis tulen mingil-määral toime ka nende parandamise ja korrashoiuga. Kindlasti ei saa öelda, et ole infotehnoloog aga isiklikhuvi on suur.

Windows_8.1_Start_screen

Alates selle aasta augustist kasutan ka Iphone ning peab ütlema, et erinevalt teistele Android või Windows telefonidele on see palju lihtsam ning minu arvates on ka võimalusi rohkem. Video, pildi ja muusika materjali ei tuubeldata ning ‘backup’ita’ igal võimalusel ja süsteem töötab probleemideta.

Viimasel ajal kaldub minu huvi rohkem Apple arvutite poole ning arvan, et tulevikus astun Windowsi maailmast täiesti välja. Samas tundub hüpe ühelt teisele liiga järsk ning ebamugav, sest see tähendaks dokumentide ja failide ümbervormistamist ja üldiselt kaoksid kõik projektid ja materjalid, mida teise operatsioonisüsteemi programmid ei toeta. Arvan, et mõlemal süsteemil on väga palju eeliseid teise ees, kuid ühte head on keeruline valida. Oleks võimalus oleks minu arvutis mõlemad operatsioonisüsteemid ja neid saaks kasutada paralleelselt.

Advertisements

Miniuuringu läbiviimine

Viisin oma lasteaias läbi küsitluse teema tehnoloogia lasteaias.

Küsimused olid järgmised:

  • Milliseid tehnoloogilisi vahendeid kasutate igapäevatöös?
  • Milliseid tehnoloogilisi vahendeid on võimalik lastega tegevustes kasutada?
  • Kuidas suhtute tehnoloogia kasutamisesse lasteaias?
  • Nimetage vahendeid, mida sooviksite õppekasvatustegevustes kasutada?
  • Millised vahendid võiksid lasteaias kindlasti olemas olla?
  • Millist toetust/abi vajaksite tehnoloogia kasutamiseks lastega?
  • Kas tehnoloogia kasutamine lasteaias võiks olla osaliselt kohustuslik? (Lego robootika, veebikeskkondades toimetulek, pildistamise ja filmimise oskus jms.)

Vastuse sain ühelt õpetajalt, mis näitas mulle juba kolleegide üleüldist suhtumist. Kahjuks pidin tõdema, et küsimustiku saatmine ja nende poolne vastamine e-maili teel oli õpetajate jaoks liiga suur jõupingutus. Sellegi poolest  sain ühe vastuse:

Milliseid tehnoloogilisi vahendeid kasutate igapäevatöös?

  • üldiselt ei kasutagi, kui ainult, siis vahest väga harva arvutit ning sealt Youtube´i kui lapsed tahavad oma lemmiklugu õppida/kuulda. Erinevaid neti lehekülgi, ideede hankimiseks.
  • WeDo robootika kasutamine ja õpetamine vanemas rühmas.

Milliseid tehnoloogilisi vahendeid on võimalik lastega tegevustes kasutada?

  • Kuna kodudes niigi kasutatakse väga palju tehnikat (mobiilid, arvutid, i pad´d), siis lasteaias mida vähem kasutada, seda parem J

Kuidas suhtute tehnoloogia kasutamisesse lasteaias?

  • Lastes vajalik loovmängu juhendamine ja suunata neid loovalt tegutsema.

Nimetage vahendeid, mida sooviksite õppekasvatustegevustes kasutada?

  • Kui siis ainult projektorit, et lasta seina peale mõnda õpetlikku filmi või õppematerjali.

Millised vahendid võiksid lasteaias kindlasti olemas olla?

  • Projektori kasutamine igas rühmas, seal hulgas ka tumendavad rulood/ kardinad

Kas tehnoloogia kasutamine lasteaias võiks olla osaliselt kohustuslik? (Lego robootika, veebikeskkondades toimetulek, pildistamise ja filmimise oskus jms.)

  • Kohustuslik kindlasti mitte, kui siis ehk ainult majasiseste huviringidena või mõne tehnika teemalise nädala huvitavaks tegemisel.

Minu kurvastuseks on valdavalt õpetajate seisukoht – “Ma ei oska tehnoloogiat kasutada ja ega ma väga ei taha ka.” Jätkuvalt üritan õpetajaid motiveerida vahendeid kasutama ning toon aegajalt tööle kaasa HIK’ist laenutatud tahvleid ja kaameraid ja võib öelda, et vahendite olemasolu tõesti tõstab nende tahet tegutseda IKT vahenditega. Lisaks on ka Lego WeDo robootika õpetajate seas huvitavamaks muutunud, sest minu rühmas on arvutid ja robootika vidinad alati laudade peal ja kõik “külalised” saavad tulla ja ise ka toimetada.

Uuest aastast on eelarvesse lisatud tehnoloogiliste vahendite ostmiseks osa ning loodan, et meie lasteaeda saab natuke juurde vahendeid, mida õpetajad saaksid kasutada. 🙂

Iseseises töö “Hirmud seoses riistvara kasutamisega”

Kuna mul ei olnud võimalik osaleda loengus, tegin rühmatöö iseseisvalt reflekteerides oma mõtteid seoses riistvara kasutamiseega ja sellega kaasnevate hirmudega.

Abert

Valdavalt võib öelda, et minu suurim hirm ongi tehnoloogia ja riistvara tarkus. Maadlen pidevalt probleemiga, et kuidas püsida kõikidest uuendustest ees pool ja samas ei kaotaks ise selle juures oma arvamust – mis tegelikult on hea ja otstarbekas?

Algaja õppejõuna on tihti hirm selle ees, et tudengid on targemad ja ma lihtsalt ei saa suure auditooriumi ees hakkama. Pooldan palju vigadest õppimist aga naerualune ei sooviks siiski olla. 🙂 Aga selleks, et päriselt ei kaoks oskused ja teadmised üritan võimalikult palju lugeda ja uusi tehnika vidinaid kasutada oma igapäeva tööd tehes.

Mida tähendab HT roll minu jaoks? (HT Taristu)

Arenenud ühiskonnas on äärmiselt oluline, et lisaks traditsioonilistele õppevahenditele ja –meetoditele kasutatakse ka uuenenud tehnoloogilisi lahendusi ja vahendeid. Tehnoloogiliste vahendite kasutamine õppetegevustes toetab õpimotivatsiooni kujunemist ja põnevamat ja ülesannetele orienteeritud õppimist, mida võibki pidada õppetegevuse kvaliteedi tõstmiseks  Selleks, et haridusasutuses oleks selliste vahendite kasutamine tavapärane on vajalik, et õpetajaid toetaks haridustehnoloog, kes omab vajalikku pedagoogilist ja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alast kompetentsi, lihtsamalt öeldes on oluline, et haridusametis oleks õpetaja või õppejõud kes omab haridustehnoloogilisi pädevusi.

Haridustehnoloogi esmaseks ülesanneteks haridusasutuses ja õppekvaliteedi tõstmisel on töötajate haridustehnoloogiliste pädevuste kaardistamine. Kõrge õppekvaliteedi saavutamiseks haridusasutuses on oluline kõikide töötajate motiveeritus toime tulla tehnoloogiliste vahenditega. Haridustehnoloogi ülesandeks on võimaldada piisavalt koolitusi, et õpetaja oleksid valmis õppetegevusi läbi viima kasutades uuenenud võimalusi. Lisaks sellele on haridustehnoloogi ülesandeks kriitiliselt hinnata digitaalse õppevara olemasolu. Selleks, et tehnoloogiliste vahendite kasutamine õppetegevustes oleks tavapärane on ilmselgelt vajalik, et vastavad vahendid oleksid üldse olemas.

Haridustehnoloog peaks olema suuteline leidma võimalusi IKT vahendite ja võimaluste kasutamiseks õppetöös ning õpikeskkonna loomiseks, seejuures kasutades IKT-põhiseid suhtlusvahendeid.  Kaasates õppeprotsessi IKT vahendeid on õpetajal võimalus arvestada laste individuaalsuse ja huvidega ning kasutada lapsi motiveerivaid ülesandeid, sealhulgas muutes laste arengukeskkonna mitmekesisemaks ja luua laiemad võimalused laste võimetekohaseks individuaalseks arendamiseks.

Info- ja kommunikatsioonivahendite kasutamine õppe- ja kasvatustegevustes võimaldab õpetajal laste õppimist ja mängu toetada, arendada nii enda, kui ka kolleegide oskusi digivahendite kasutamisel ning tugevdada õpetajate, laste ja lastevanemate vahelisi suhteid kooleelses lasteasutuses. IKT vahendite kasutamist ei saa pidada just lihtsaks ülesandeks, sellepärast ongi oluline, et õpetaja ainealastele teadmistele lisaks on olemas inimene, kes suudab planeeritud õppetegevusele sobivat tehnoloogilist lahendust soovitada ning vastavalt juhendada. Hariduse valdkonnas töötavate inimeste ülesandeks on neid selleks ettevalmistada, pidades seejuures silmas, et info- ja kommunikatsiooni tehnoloogia vahendite hulka ei kuulu vaid arvutid ja mobiilsed vahendid.

Minu suurim edu-elamus seoses haridustehnoloogiaga oli ilmselt eelmisel nädalal, kui minu 6-7 aastased lapsed lasteaias võtsid nii muuseas arvutid ning hakkasid nendega tegutsema. Lego WeDo robotite tegemine ja programmeerimine ei ole nende jaoks enam isegi huvitav. Nüüd ootame, et Makey Makey komplektid jõuaksid meieni ning uuel aastal planeerime Rasberry Pi ning BeeBot’ide soetamist. Minu jaoks on oluline, et lapsed saaksid toimetada igapäevaselt nii, et neil oleks huvitav. Kuna lapse arengu juures mängib suurt ja väga tähtsat rolli eneseväljendus, siis tegutsengi oma rühmas just laste soovide ajendil, sealjuures muidugi silmas-pidades riikliku õppekava soove.

Kõige raskem osa minu töös haridustehnoloogina on adekvaatse nõu ja abi andmine. Kahtlen alati enda pädevuses ja oskustes ning tunnen üldjuhul halvasti, kui oska õpetajatele või tudengitele vastust anda. Samas tean, et kõikidele küsimustele ei peagi vastust teadma ning vahel piisab, kui koos leiame lahenduse. Lisaks sellele tekkib tihti olukord, eelkõige lasteaias, et õpetajad kasutavad minu nõustamisoskusi ära igas eluvaldkonnas. Ilmselt oskamatusest öelda ei juhtub tihti, et toimetan ise arvutis või tehnika vahenditega, et saaks kiirelt tehtud ja korralikult. Samas tähendab see, et õpetajad ei omanda uusi teadmisi ja oskusi ning tulevad sama murega mõne päeva pärast taas minu juurde – seda võib nimetada nõiaringiks ilmselt.

Selleks, et saaks toimuda õppekvaliteedi areng on vajalik vastavate pädevustega inimene. Kiirelt areneva tehnoloogia tõttu saab rääkida füüsilisest ehk reaalses elus funktsioneerivast õpikeskkonnast, virtuaalsest keskkonnast, kus õppija kasutab erinevaid programme ja operatsioonisüsteeme ning hübriidsest ehk avardatud õpikeskkonnast, kus põimuvad omavahel tegelik ja virtuaalne reaalsus. Olemata keskkonna eripärast on keskkonna peamiseks rolliks siiski õppijaid motiveerida ning pakkuda võimalusi loovaks eneseväljenduseks ja õpitegevuseks. Tehnoloogiliste vahendite kasutamine ei ole võimalik, kui puudub sobiv väljaõppe. Kokkuvõtvalt võibki öelda, et haridustehnoloogi olemasolu haridusasutuses on elutähtis.

HT Taristu (neljas kodunetöö)

1. Anna lühiülevaade, milline seminar, loeng/taristukogemus on sind sinu töös kõige enam innustanud või mõjutanud (st. mitte meie kursuse raames, ikka üleüldiselt:). Teisisõnu: millest ammutad inspiratsiooni või kelle sõnad sul raskel ajal kõrvus helisevad.

2. Õpetajate nõustamine keerulistes olukordades:
a. interneti ohtutus – kas õpetaja ja õpilane peaks või ei peaks online võrgustikus sõbrad olema ja oma tööd korradama?
b. autorikaitse ja isikukaitse teema kasutades laste tehtud töid, nendest pilte ja jagades oma materjale (lastega, kolleegidega, avalikkusega)
c. Tahaks teha taristu teemalist projekti, aga kuidas? Jaga oma kogemusi kuidas olete teinud projekte, kuidas teeksite (kui ei ole varem teinud, mida kindlasti teha ei soovita)

 

Minu jaoks kõige innustavam kogemus seoses haridustehnoloogia ja tehnoloogilised vahendid oli Inglismaal õppides eelmisel aastal. Osalesin loengus Moving Image Production ning minu õppejõud John ja James õpetasid igapäevatöös 4-6 klassi õpilasi. Õppejõudude jaoks oli täiesti tavapärane luua lastega animatsioone ja kasutada erinevaid tehnoloogilisi vahendeid õppetööd. Tänaseks on üks neist õppejõududest minu mentor ja toetaja Inglismaaga seotud projektides.

Kuna alustasin ise sel aastal animatsiooni loengu andmist ülikoolis, siis võtan palju eeskuju ja kasutan kogemusi eelmise aasta loengust. Kuna loeng toimus Londoni filmikoolis (British Film Institute), siis kasutasime vapustavaid kaameraid ja vahendeid filmide tegemiseks. See inspireeris ka mind loengut läbiviima Tallinna Ülikooli SuperNova kinosaalis. Hirmutav esialgu, kuid eduelamus oli vapustav.

inspire

a) Isiklikult arvan, et õpetaja ja õpilase suhtlus ei tohiks jõuda sotsiaalmeedia tasemele. Oleneb kindlasti õpetaja ja õpilaste vanusest muidugi. Isiklikust kogemusest pean lihtsalt ütlema, et kuna minu esimesed tudengid on valdavalt minust vaid ühe aasta nooremad, siis oli raske leida viis suhtlemiseks, mis oleks kiire. Kahjuks või õnneks jõudsid asjad nii kaugele, et meie vaheline suhtlus toimus läbi Facebooki, mis on tekitas vastakad mõtted ja tunded, kuna minu jaoks ei ole facebook sobilik õppimise meedium.

b) Piltide, tööde ja videomaterjali jagamisega tuleb alati olla väga kriitiline. Lasteaias on mul vanematega kokkulepe, et võin tehtud pilte kasutada oma õppetöös, kuid kindlasti ilma nimeteta. Samas ei ole vanemad kunagi vastu, kui nende laste pildid on lasteaias seinte peal või neile näitamiseks. Üldjuhul hoidun piltide ja videote jagamisest.

c) Projektid on alati huvitavad ja väljakutsuvad. Kuna Eesti lasteaedades on tehnoloogia ja igasugune haridustehnoloogia suhteliselt tabu teema, siis tahaksin väga edendada just seda valdkonda. Kuidas ja millised vahendid peaksid olemas olema lasteaedades? Kuidas neid sinna saada – rahaliselt? Jne.

 

Taristu kasutusdisain

Kasutan selle aine raames ära Riistvara koolis aine arendusprojekti.

Seega teemaks ka siin kohal “Interaktiivne tahvel alushariduses”.

Ressursi kirjeldus

Eesti lasteaedades on populaarne interaktiivne tahvel Promethean, kelle ActiveBoard on loonud lasteaedades täielikult uue tähenduse sõnale koostöö. Elektromagnetilisel “üleskorjaval” tehnoloogial põhinevaid interaktiivseid tahvelt tuntakse, kui “kõvade” laudadena, sest nende välispind on tasane ning sarnaneb jäikuse ja üldise tahke pinna tõttu tavapärasele tahvlile. Prometheani tahvlid toimivad spetsiaalse elektroonilise pliiatsiga, kus vahendi liikumisel aktiveerub tahvli ekraanis olevad andurid ning talletavad antud käsklused. Selle interaktiivse tahvli tüübi puhul on oluline elektrooniline pliiats ning sõrmega tahvlit kasutada ei ole võimalik. Tahvli kasutamiseks on vajalik tarkvara ActiveInspire, mis erinevalt SMART tahvlile võimaldab simultaanset kasutamist, see tähendab, et ühte tahvlit on võimalik korraga kasutada kahel või enamal inimesel, muutes ekraanil olevat materjali (pilt, video jms). Sellegi poolest nõuab tahvel, et igal kasutajal oleks elektrooniline pliiats. Lisaks on Prometehani ActivBoardi peamiseks erinevuseks SMART Board’ist manipuleerimisvahendite vähesus, sest tahvliga on kaasas vaid kaks pliiatsit. Sellest olenemata on pliiatsite värve võimalik muuta ning lisaks töötavad need sõrmele lisaks tahvlil ka sarnaselt arvutihiirele veebibrauserites ja teistes arvuti programmides (MS Office, Paint, Windows Media Player). Teiseks erinevuseks SMART tahvli ja Promethean tahvli vahel on tahvli kasutamise piiritletus vaid tarkvara siseselt ehk pliiatsid töötavad joonistamis- ja kirjutamis vahendina vaid ActiveInspire tarkvaras. Promethen on tahvlile lisaks loonud ka puldid (ActiveVote ja ActiveExpression), millega saab tahvli tarkvara (ActiveInspire) kasutades luua teste, teadmistekontrolle, kontrolltöid jms ning neid läbi viia, lastes õpilastel puldi abil küsimustele vastata.

Kasutusvaldkonna kirjeldus

Kuigi õpetaja kutsestandard eeldab, et õpetajal peavad olema oskused IKT-vahendite kasutamiseks ja rakendmiseks õppetöösse, siis koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatustööd reguleeriv koolieelse lasteasutuse õppekavas ei ole määratud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia olulisus töös lastega. Samas võib lasteaia õppe- ja kasvatustegevusi planeerides luua seoseid üldhariduse järgmise haridustaseme õppekavaga – põhikooli riikliku õppekavaga. Põhikooli riiklik õppekava (edaspidi RÕK) loob selge arusaama kuidas ja kui palju peaks tegevõpetaja õpet kavandades ja elluviies kasutama IKT-vahendeid, eelkõige kaasaegset ja mitmekesist õppemetoodikat, -viise ja -vahendeid, sealhulgas audio- ja visuaalseid õppevahendeid, et arendada lastest oskuslikke ning vastutustundlikke tehnoloogia kasutajaid. RÕKi (2010) kohaselt peavad kooliõpetajad ning teised õpilase igapäevases elukeskkonnas viibivad inimesed jälgima, et kasutatakse eakohast ning individuaalsele eripärale kohanduvat õppevara, milleks on kaasaegsetel info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevad vahendid ja õppematerjalid. Erinevalt eelmainitule ei ole sätestatud koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas kriteeriumeid kaasaegse õpikeskkonna loomiseks. Esimeses kooliastmes õpetuses ja kasvatuses käsitlevate teemade nimistus on esile toodud teabekeskonna, tehnoloogia ning innovatsiooni teemade kirjeldused ning eeldatavad tulemused. Põhikooli õppekava kohaselt taotletakse õpilase kujunemist teabeteadlikuks inimeseks, kes suudab uut informatsiooni kriitiliselt analüüsida, omaks võetud kommunikatsioonieetika järgi, on uuendusaldiks ja oskab kaasaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada ning tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas. Võrdväärselt olulist informatsiooni ning nimekirja laste eeldatavate info – ja kommunikatsiooni pädevuste arengu kohta KELA RÕK- is märgitud ei ole. (Põhikooli riiklik õppekava, 2010; Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava, 2008.)

Tugimaterjalid, juhendid õpetajale

Tugimaterjalina tooksin välja oma lõputöö teemal “Interaktiivse tahvli kasutamise võimalused lasteaia õppeprotsessis Eesti ja Inglismaa õpetajate arvamustes”. Töös on välja toodud Eesti ja Inglismaa tegevõpetajate kogemused ja tahvli kasutamise tavad. Kirjeldatud on tavapärast tegevuse läbiviimist, kasutades seejuures interaktiivset tahvlit.

Tegevuse läbiviimiseks vajalikud pädevused

Kasutades kaasaegseid digitaalseid vahendeid on haridustehnoloogiliste pädevuste alusel õpetaja ülesandeks arendada tehnoloogiarikkaid õpikeskkondi, mis annaksid õppijatele võimaluse jälgida oma huvi ning aktiivselt osaleda isiklike õpieesmärkide seadmisel, seeläbi juhtida ja hinnata vastavalt enda õppimist ja arengut. Lisaks eelmainutule on haridustehnoloogiliste pädevustega õpetaja ülesandeks töö- ja õppeprotsesside kujundamine kasutades IKT vahendeid, arvestades oma õpilaste huve ja potentsiaali.

Kaasates õppeprotsessi IKT vahendeid on õpetajal võimalus arvestada laste individuaalsuse ja huvidega ning kasutada lapsi motiveerivaid ülesandeid, sealhulgas muutes laste arengukeskkonna mitmekesisemaks ja luua laiemad võimalused laste võimetekohaseks individuaalseks arendamiseks.

Tunni plaanid

Peamised programmid ning veebikeskkonnad mida õpetajad kasutavad on http://:www.learningapps.org/, kus on võimalik vastavalt oma soovile, teemale ja rühma vajadustele õppemänge koostada ning http://www.frip.com/, kust leiab juba valmisolevaid mänge, mis meeldivad eelkõige lastele ja leiavad palju kasutust ka pedagoogide ning logopeedide hulgas. Oma visuaalse eripära ja ilu poolest on eelkoolistele lastele mõeldud õppemängude veebilehekülg http://duckiedeck.com/play, mis pakub mänge nii keel ja kõne, matemaatika, kui mina ja keskkond valdkonnast. Teiste seas on ka palju inglise internetilehekülgi, näiteks http://www.crickweb.co.uk/, kus on õppemängud lastele vanuses 0-11 ning lastele mõeldud arvutimängude lehekülge http://www.abcya.com/. Lisaks kasutavad õpetajad õppetegevuste läbi viimiseks ka õppemängude programme nagu Sebran (http://sebran.pbworks.com/w/page/8078567/FrontPage) ja Rahamaa  (http://www.rahamaa.ee/), mida on võimalik kasutada suurepäraselt terve rühmaga ning ka individuaalselt. Hoolimata oma rohketest võimalustest leiab SMART tahvlisse sisseehitatud programm Notebook Eestis vähe kasutust. Programm pakub suurel hulgal erinevate mängude aluseid.  Programm toetab anagramm-mängude, paaride moodustamise, pildi ja teksti järgi sorteerimise mängude, memoriini ning ristsõnade loomist. Lisaks sisaldab programm palju pildimaterjali, kus on pilte 2D (kahemõõtmelises), 3D (kolmemõõtmelises) ja interaktiivses vormis, millest viimaseid kahte saab laps käega liigutada ja uurida erinevatest külgedest ning interaktiivsed pildid teevad häält. Siiski on võimalus kasutada interaktiivset tahvlit kui ekraanina ning seeläbi õppetegevusi läbi viia internetilehekülge Youtube (http://youtube.com/) kasutades.

Eestis on aina enam populaarsust koguma Promethen interaktiivsed tahvlid ja lauad, koos erinevate lisavidinatega. Peamiselt puldid, mis võimaldavad suurel grupil korraga teha teste ja täita ülesandeid.

Analüüs ja soovitused  

Interaktiivse tahvli olemasolu klassiruumis pakub võimaluse õpetajal luua laste huve ja eripärasid arvesatavaid lapsi motiveerivaidtegevusi, pidades silmas koolieelse lasteasutuse õppekavas määratletud lapse eeldatavaid õpitulemusi ning elukestvas õppes märgitud digipöörde olulisust. Kui elukestva õppe strateegias on väljatoodud, et digipöörde kõige olulisem osa on tehnoloogia kättesaadavus igale õpilasele, siis on interaktiivne tahvel lasteaias asendamatu tehnoloogiline vahend.

Riistvara koolis – Arendusprojekt

Arendusprojekt – Riistvara koolis

Valisin iseseisvatöö teemaks  “Interaktiivse tahvli vajaduse hindamine koolieelses lasteasutuses”. Valiku tegin peale eelmiste aastate tudengite töid vaadates ning siis tekkis idee üsna kiirelt. Veel enam arvesse võtta, et minu esimene lõputöö oli kirjutatud interaktiivsete tahvlite teemal.

Suunan siinkohal peamiselt tähelepanu alusharidusele, sest igapäevaselt töötan lasteaias õpetajana ja haridustehnoloogina. Kuna meil on planeeritud interaktiivse tahvli soetamine lasteaeda, siis tundus igati asjakohane analüüsida tahvli võimalusi ja vajadust minu lasteaia kontekstis.

Projekti peamiseks eesmärgiks oli hinnata interaktiivse tahvli vajadust koolieelses lasteasutuses. Lisaks sellele on projekti eesmärk välja selgitada kuidas suhtuvad tahvli kasutamisesse õpetajad (õpetajate valmisolek tahvli kasutamiseks) ning millised on võimalikud tahvli kasutamise viisid. Neljandaks eesmärgiks on tahvliga kaasnevate tehnoloogiliste vahendite määratlemine

Projekti viin läbi koos lasteaia direktoriga ning peamiseks sihtgrupiks on lasteaia õpetajad ja pedagoogiline personal (sh. logopeed, liikumis – ja muusika õpetajad).

Minu projekt toetub suures osas probleemile, et  uurimist vajab lasteaiaõpetajate digipädevuste arenemine ning sellega seoses ka tänapäeva lapse kasvukeskkonna areng, et võimaldada arenevas tehnoloogiamaailmas õpetajatele -didaktiline toetus ja abi. Lisaks sellele tuli arvesse võta lasteaia eelarve võimalusi, mis on suhteliselt limiteeritud.

Interaktiivne tahvel ja koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava

Kuigi kutsestandard eeldab, et õpetajal peavad olema oskused IKT-vahendite kasutamiseks ja rakendamiseks õppetöösse, siis koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatustööd reguleeriv koolieelse lasteasutuse õppekavas ei ole määratud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia olulisus töös lastega. Samas võib lasteaia õppe- ja kasvatustegevusi planeerides luua seoseid üldhariduse järgmise haridustaseme õppekavaga – põhikooli riikliku õppekavaga. Põhikooli riiklik õppekava loob selge arusaama kuidas ja kui palju peaks tegevõpetaja õpet kavandades ja elluviies kasutama IKT-vahendeid, eelkõige kaasaegset ja mitmekesist õppemetoodikat, -viise ja -vahendeid, sealhulgas audio- ja visuaalseid õppevahendeid, et arendada lastest oskuslikke ning vastutustundlikke tehnoloogia kasutajaid. RÕKi (2010) kohaselt peavad kooliõpetajad ning teised õpilase igapäevases elukeskkonnas viibivad inimesed jälgima, et kasutatakse eakohast ning individuaalsele eripärale kohanduvat õppevara, milleks on kaasaegsetel info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevad vahendid ja õppematerjalid.

Interaktiivse tahvli peamiseks eeliseks on vahendi lõputud võimalused, mille alla kuuluvad vahendi spetsiifilise tarkvara kasutamine aga ka erinevate tehnoloogiliste lahenduste, nagu elektroonilised mängud, õppeprogrammid, virtuaalsed õpikeskkonnad jms kasutamine. Lisaks on puutetundliku ekraani võimalik manipuleerida mitme inimese poolt korraga ning õppetöö võib toimuda nii individuaalselt kui ka gruppides.

SWOT analüüs

Tugevused 

  • Mitmekesine õpikeskkond lastele
  • Huvitavad ja motiveeritud õppe- ja kasvatustegevused
  • Õpetaja haridustehnoloogiliste pädevuste areng ja toetamine
  • Õppekava täitmise toetamine

Nõrkused

  • Vahendi maksumus ja väike eelarve
  • Suur koolituste vajadus
  • Õpetajate oskuste puudumine
  • Tahvli hooldamise kulutused

Ohud

  • Tehnoloogilised probleemid
  • Interaktiivset tahvlit ei kasutata ning on otstarbetu
  • Vahendi vajaduse väär hindamine

Võimalused

  • Kaasaegse õpikeskkonna loomine
  • Lasteaia konkurentsivõime
  • Uuenenud õpikäsitluse käsitlemine
  • Muutuva riiklik õppekava ja kutsestandardi toetamine

Riistvara kirjeldus ja lisavahendid

Peamiseks interaktiivse tahvli müüjaks Eesti lasteaedade seas on Promethean, kelle ActiveBoard on loonud lasteaedades täielikult uue tähenduse sõnale koostöö. Elektromagnetilisel “üleskorjaval” tehnoloogial põhinevaid interaktiivseid tahvelt tuntakse, kui “kõvade” laudadena, sest nende välispind on tasane ning sarnaneb jäikuse ja üldise tahke pinna tõttu tavapärasele tahvlile. Prometheani tahvlid toimivad spetsiaalse elektroonilise pliiatsiga, kus vahendi liikumisel aktiveerub tahvli ekraanis olevad andurid ning talletavad antud käsklused. Selle interaktiivse tahvli tüübi puhul on oluline elektrooniline pliiats ning sõrmega tahvlit kasutada ei ole võimalik. Tahvli kasutamiseks on vajalik tarkvara ActiveInspire, mis erinevalt SMART tahvlile võimaldab simultaanset kasutamist, see tähendab, et ühte tahvlit on võimalik korraga kasutada kahel või enamal inimesel, muutes ekraanil olevat materjali (pilt, video jms). Sellegi poolest nõuab tahvel, et igal kasutajal oleks elektrooniline pliiats. Lisaks on Prometehani ActivBoardi peamiseks erinevuseks SMART Board’ist manipuleerimisvahendite vähesus, sest tahvliga on kaasas vaid kaks pliiatsit. Sellest olenemata on pliiatsite värve võimalik muuta ning lisaks töötavad need sõrmele lisaks tahvlil ka sarnaselt arvutihiirele veebibrauserites ja teistes arvuti programmides (MS Office, Paint, Windows Media Player). Teiseks erinevuseks SMART tahvli ja Promethean tahvli vahel on tahvli kasutamise piiritletus vaid tarkvara siseselt ehk pliiatsid töötavad joonistamis- ja kirjutamis vahendina vaid ActiveInspire tarkvaras. Promethen on tahvlile lisaks loonud ka puldid (ActiveVote ja ActiveExpression), millega saab tahvli tarkvara (ActiveInspire) kasutades luua teste, teadmistekontrolle, kontrolltöid jms ning neid läbi viia, lastes õpilastel puldi abil küsimustele vastata.

Maksumus

Tahvli enda hind ulatub orienteeruvalt 2600 eurost kuni 6000 euroni. Lisaks tahvli ostmisele on vajalik arvuti – koos interneti ühendusega, erinevad programmid (sh ka tasulised). Sellele lisanduvad nii arvuti, kui tahvli hooldustasud.

Koolitusvajaduse kirjeldus

Nagu iga IKT vahendi kasutamine, on ka interaktiivse tahvli efektiivseks kasutamiseks vajalikud õpetaja spetsiifilised tehnikaalased teadmised, kui ka pedagoogilised pädevused. Sellega seoses hindavad õpetajad enda valmisolekut tahvli kasutamiseks. Lisaks on õpetajate ülesandeks tutvuda ja end kurssi viia riistvara võimalustega. Selleks, et toetada interaktiivse tahvli kasutamist tuleb lasteaias läbi viia koolitusprogramm, mille sisuks on nii tahvli riistvaralised, kui tarkvaralised vajadused ja võimalused. Tähtis on, et õpetajad oskaksid tähelepanu pöörata ka tahvli riistvaralist külge ehk kuidas tulla toime, kui ekraani pilt hakkab tuhmuma ja lambid vajavad vahetamist.

Lisavajadused, mis kaasnevad projektiga

Kuna interaktiivne tahvli kasutamine eeldab interneti ühendust, oleks otstarbekas lasteaed katta Wifi võrguga. Lisaks on tähtis regulaarne interatkiivse tahvli hooldamine.

 

Create a free website or blog at WordPress.com.

Up ↑