Kognitiivne õppimine digitehnoloogiaga

Ülesanne

Kogitiivne õppimise puhul on tähtis roll kõikidel ajutegevuse erinevatel etappidel – tajumine, mõtlemine ja mälu. Sel puhul toimub õppimine uute teadmiste omandamisel ja olemasolevate teadmiste sidumisel. Kognitiivse ehk tunnetusliku õppimise peamised mälumudeli protsessid on info omandamine mällu – salvestamine; info alalhoidmine mälus – säilitamine; info ammutamine mälust – meenutamine e. reprodutseerimine. (Pata, 2016)

mälu

Joonis 1. Mudel uute teadmiste omandamises. Van Leeuw’i ja Chi (2003)

Valisin analüüsimiseks gümnaasiumi ühiskonnaõpetuse materjali teemal “Inimõigused”. Individuaalseks õppimiseks mõeldud keskkond on jaotatud kolmeks osaks: peamine materjal, kordamine ning mõistesõnastik. Info ammutamiseks mälust on võimalus õpilasel meenutada eelnevalt õpitut kordamise materjalidest. Selle järgneb uute teadmiste omandamine lugemismaterjali abil. Tajutud info kodeeritakse seesmisteks sõnalisteks ja pildilisteks kujutlusteks, mis salvestatakse mälujälgedena pikaajalisse mällu (Pata, 2016). Iga peatüki, sealhulgas alapeatüki, lõpus on küsimused ja arutelu võimalus, mis sunnib õpilase meenutama loetut ja siduma seda oma teadmistega.

Õppematerjali puhul on tegemist ristmeediaga, kus teema rikastamiseks on lisatud pildi- ja videomaterjale. Dr. Renira Gambarato toob esile, et ristmeedias peab lugu olema laiendatav, kasutatav eraldi meediates eri moel ja sõltumatult, sealjuures integreeritult. Iga platvorm annab loole oma lisaväärtuse. Ristmeedias paljuneb meediatoode kõiksugu meediaplatvormidel sest auditoorium, fännid jt paljundavad seda ise. (Pata, 2016) Antud materjalis on õpilasel võimalik, lisaks õpetaja poolt valitud meediamaterjalidele, ise lisa otsida ning siduda teemaga. Seeläbi toetab õpilane oma teadmiste omandamist endale sobival viisil.

Isiklikult leian, et selline õpistsenaarium on sobilik neile õpilastele, kes õpivad pigem lugedes ning märkmeid tehes ja eelistavad iseseisvat õppimist. Õpilastele, kes toetuvad õppides aruteludele ja grupitöödele ei ole antud keskkond just kõige parem väljund. Samas toetab õppimist palju meedia lisamine õppematejalile.

Kasutatud kirjandus:

Pata, K. (2016). Loengumaterjalid III.

Loetud aadressil: https://ifi7056.files.wordpress.com/2016/01/3loeng2016.pdf

E-õpik. Ühiskonnaõpetus Gümnaasiumile. Loetud aadressil: http://xn--epik-0qa.ee/uhiskonnaopetus/4-13-1-inimoigused/

Advertisements

Käitumuslik õppimine digitehnoloogiaga

Ülesanne

Käitumuslik õppimisteooriat tutvustas, loengumaterjalide (Pata, 2016) kohaselt, esmakordselt Skinner, kui “musta kasti” metafoori. Skinneri arvaes ei ole võimalik mõõta inimese peas ehk “mustas kastis” toimuvat, vaid tuleb jälgida teatud reaktsioone esilekutsudes inimese käitumist. Biheivioristliku õppimisteooria tähendab, et nn must kast on inimese õpetaja ning õppimine kujut
ab endas reaktsioonide esilekutsumist, mille tulemusena õppija käitumises tekivad uued mustrid.

Valisin analüüsimiseks Kersti Klauks loodud õpimängud Muki Muri, mis on suunatud eel- ja algkoolilastele.

end_muki

Õpikeskkonnast leiab erinevaid mänge, mis toetavad eesti keele ja matemaatika valdkonna oskuste arengut. All oleval pildil mõned neist.

Muki

Õpidisain

Mis on õpidisain? (Joonis 1. Õpidisain.) Kai Pata loengumaterjalide kohaselt on õpid
isaini peamiseks eesmärgiks keskenduda õpetamise sisule, õpitegevuse juhistele ja õpijuhiste järjestusele. Õpidisaini kohapealt on Muki Muri mängu peamine eesmärk keel ja kõne/eesti keele ning matemaatika õpetamisel ja lapse teadmiste rikastamisel.

Loengumaterjalid II (Pata, 2016) kohaselt on mängu puhul tegemist drillprogrammiga, kus teadmist omandatakse peamiselt meeldejätmise teel, et koguda punkte ja pääseda kõrgemale tasemele. Muki Muri keskkonas leiab mängud, kus õige vastuse/lahenduse korral on järgmine ülesanne keerulisem. Lisaks sellele toetab ülesannete lahendamist motiveerivad kiidusõnad õige lahenduskäigu korral, mis tähendab, et mängu on sisse toodud võistlusmoment. Eelkooli ealistele lastele on mäng visuaalselt kutsuvaks tehtud värviliste ja liikuvate piltidega.

Koolieelikutega töötades võin öelda, et lapsed õpivad siis, kui neil on huvitav. See tähendab, et paberile numbrite joonistamisest ei ole enam kasu. Laste huviorbiiti on tekkinud tahvelarvutid ja teised tehnoloogilised vahendid. Kuna Muki Muri mänge on võimalik kasutada erinevatel digivahenditel on see hea väljund õppetegevuse rikastamiseks. Veel enam on tähtis mängu/õpikeskkonna visuaalne välimus õppimise toetajana.

Kasutatud kirjandus:

 Pata, K. (2016). Loengumaterjalid I.  

Loetud aadressil: https://ifi7056.files.wordpress.com/2016/01/1loeng2016.pdf

Pata, K. (2016). Loengumaterjalid II. 

Loetud aadressil: https://ifi7056.files.wordpress.com/2016/01/2loeng2016.pdf

Muki Muri. Mängude keskkond: http://muki.loremipsum.ee/

Esimene teema.Õpiobjekti mõiste ja õppematerjalide levitamise vahendid

Ülesanne

Erinevate õpiobjektidega olen valdavalt kokkupuutunud rakenduskõrghariduse omandamisel. Kindlasti ka magistri õpingute jooksul ning ise loenguid andes. Suures osas kasutasin repositooriumeid lõputöö kirjutamisel ning erinevate ainematerjalide otsimiseks.

Õpiobjekt – mis see on? Veebis ringi uurides leiab sõnale õpiobjekt eesti keelse vaste “terviklik, erinevates õppekontekstides taaskasutatav, õppimist toetav digitaalne ressurss.” Peamisteks õpiobjektide liikideks peetakse: Animatsioon; Audioloeng; Esitlus; Harjutus (ülesanne); Õppevideo; Simulatsioon; Sisupakett (lühikursus); Sõnastik; Test ja Videoloeng / multimeedia konspekt.

tin-can-api-map.png

Otsisin postituse ilmestamiseks head joonist ning inglise keeles. Päris head paralleeli eesti keelsele ma ei leidnud või ei osanud otsida. (muidugi oleksin võinud ise joonise teha) Ülal toodud pilt kirjeldab aga nn 2.0 õppijat.

Veebipõhiste materjalide kasutamine. Lasteaias kasutan materjale koolielu.ee ja miksike.ee keskkondadest, mida kohandan eelkooli ealistele lastele. Kuna kasutan töös lastega tehnoloogilisi vahendeid, siis loon ka ise õppematerjale – (näiteks) learningapps.org keskkonnas. Kuigi minu loodud materjalid lasteaia ealistele lastele on avalikult kätte saadavad olen kurvastuseks avastanud, et palju Eesti lasteaia õpetajad hoiavad loodud õpivara endale. see aga tähendab, et veebist leitavad materjalid on kesised. Idee poolest oleks vaja luua keskkond, kus lasteaia õpetajatel on võimalik ise luua materjali ja ligipääs teiste loodud materjalidele. Materjalide jagamiseks oleme kasutanud e-maili võimalusi ja ka tegevuse vaatlusi, kus tutvustame uusi keskkondi. Siiski ei ole materjalide jagamine tavapärane.

Õpingutes kasutan palju Evernote keskkonda, et teha märkmeid loengutes ja koguda häid mõtteid, seoses erinevate kursustega ja ka magistritööga. Samas kasutan ka alternatiivsel Google Docs’i märgete tegemiseks ja jagamiseks.

Tutvusin lähemalt HITSA repositooriumiga. Minu jaoks äärmiselt positiivne oli mitmekeelsete materjalide olemasolu ja mitmekesine materjalide kogum. Lisaks oli materjali erinevatele haridusastmetele, sh lasteaedadele (õpetajad ja lapsed), üldharidusele ja ka ülikooli õpilastele. Kõige meeldivam osa HITSA repositooriumist oli minu jaoks lehe lihtsus. Mitte just materjalide leidmise suhtes vaid veebilehe kujundus. Polnud üleliigset müra ja kära, mis tähelepanu vajalikust eemale tõmbas.

Lisaks HITSA repositooriumile tutvusin lisaks ka MERLOT keskkonnaga. Erinevalt HITSA repositooriumiga, kust leiab valdavalt materjale teksti failide näol, on MERLOT keskkonnas materjalid veebilehtedena (sh artiklid). Samas kui kombineerida kahe repostitooriumi võimalusi tähendaks see, et HITSA’st leian teoreetilised abimaterjalid ning MERLOT repositooriumist pigem praktilise väljundi. Mis Merlot repositoorimi juures on veel positiivne minu jaoks oli tagasiside andmise võimalus ehk peale valitud materjali kasutamist saab avaldada arvamust loetu kohta.

Lasteaia õpetajana on ilmselt asjakohasem Merlot keskkond, mis tutvustab veebikeskkondi. See tähendab, et erinevate ülesannete täitmiseks leian toetava keskkonna. Õppijana leian, et HITSA pigem teoreetilised materjalid aitavad mind õpingutes. Kuna mõlemal lehel on materjali massiivselt jõudsin süveneda pinnapealselt, kui mõlemalt lehelt olen leidnud juba materjale, mida kasutada oma magistritöös.

Kasutatud kirjandus:

TLÜ Avatud Ülikooli e-õppe keskus. Õpiobjektide kohustuslikud tingimused ja tugi. Loetud aadressil: https://www.tlu.ee/opmat/eope/opiobjektide_tingimused/piobjektide_ldine_kirjeldus_omadused.html

Pildimaterjal. Loetud aadressil: https://bryantanner.files.wordpress.com/2012/09/tin-can-api-map.png

 

IFI7053.DT Digitaalsete õppematerjalide koostamine 2016 – esimene postitus

Esimene postitus

Teema – Mida ma soovin õppida? Mis valdkond?

Minu jaoks on selle aine raames oluline tutvuda erinevate veebipõhiste materjalidega ja võimalustega mida kasutada täiskasvanuõppes (ise õppides ja ka õpetades).

Eesmärgid – Mis on minu õpiprojekti eesmärgid? Miks ma tahan just seda teemat õppida? Mis sunnib mind seda õppima?

Selle teemaga soovin lähemalt tutvuda, et rikastada kursuseid mida õpetajakoolituses annan. Valdavalt on viimaste aastate jooksul kursuseprogrammid jäänud samaks ning arvan, et aeg on muutusteks.

Strateegiad – Kuidas ma kavatsen oma eesmärgid saavutada? Missugused tegevused ma pean läbi viima ja mis järjekorras?

Eesmärkide saavutamiseks loon endale korrektse ja järgitava ajagraafiku, mille põhjal täidan kursuse ülesanded. Ajaplaneerimine on sel poolaastal märksõnaks!

Vahendid/ressursid – Missuguseid vahendeid ma kasutan eesmärkide saavutamiseks (inimesed, materjalid, tehnoloogia)? Kuidas ma neile ligi pääsen?

Peamiseks vahendiks jääb kindlasti õppejõud ja kursusematerjalid, kuid kindlasti ka veebipõhised keskkonnas ja lugemismaterjalid. Erialaga tuttav ema ei tee ka paha .:)

Hindamine – Kuidas ma tean, et ma olen oma eesmärgid saavutanud? Kuidas ma hindan oma saavutusi? Mis tõestab seda?

Minu jaoks on eesmärk saavutatud, kui suudan püsida ajagraafikus ning samaaegselt õpin midagi uut.

 

Create a free website or blog at WordPress.com.

Up ↑