Esimene teema.Õpiobjekti mõiste ja õppematerjalide levitamise vahendid

Ülesanne

Erinevate õpiobjektidega olen valdavalt kokkupuutunud rakenduskõrghariduse omandamisel. Kindlasti ka magistri õpingute jooksul ning ise loenguid andes. Suures osas kasutasin repositooriumeid lõputöö kirjutamisel ning erinevate ainematerjalide otsimiseks.

Õpiobjekt – mis see on? Veebis ringi uurides leiab sõnale õpiobjekt eesti keelse vaste “terviklik, erinevates õppekontekstides taaskasutatav, õppimist toetav digitaalne ressurss.” Peamisteks õpiobjektide liikideks peetakse: Animatsioon; Audioloeng; Esitlus; Harjutus (ülesanne); Õppevideo; Simulatsioon; Sisupakett (lühikursus); Sõnastik; Test ja Videoloeng / multimeedia konspekt.

tin-can-api-map.png

Otsisin postituse ilmestamiseks head joonist ning inglise keeles. Päris head paralleeli eesti keelsele ma ei leidnud või ei osanud otsida. (muidugi oleksin võinud ise joonise teha) Ülal toodud pilt kirjeldab aga nn 2.0 õppijat.

Veebipõhiste materjalide kasutamine. Lasteaias kasutan materjale koolielu.ee ja miksike.ee keskkondadest, mida kohandan eelkooli ealistele lastele. Kuna kasutan töös lastega tehnoloogilisi vahendeid, siis loon ka ise õppematerjale – (näiteks) learningapps.org keskkonnas. Kuigi minu loodud materjalid lasteaia ealistele lastele on avalikult kätte saadavad olen kurvastuseks avastanud, et palju Eesti lasteaia õpetajad hoiavad loodud õpivara endale. see aga tähendab, et veebist leitavad materjalid on kesised. Idee poolest oleks vaja luua keskkond, kus lasteaia õpetajatel on võimalik ise luua materjali ja ligipääs teiste loodud materjalidele. Materjalide jagamiseks oleme kasutanud e-maili võimalusi ja ka tegevuse vaatlusi, kus tutvustame uusi keskkondi. Siiski ei ole materjalide jagamine tavapärane.

Õpingutes kasutan palju Evernote keskkonda, et teha märkmeid loengutes ja koguda häid mõtteid, seoses erinevate kursustega ja ka magistritööga. Samas kasutan ka alternatiivsel Google Docs’i märgete tegemiseks ja jagamiseks.

Tutvusin lähemalt HITSA repositooriumiga. Minu jaoks äärmiselt positiivne oli mitmekeelsete materjalide olemasolu ja mitmekesine materjalide kogum. Lisaks oli materjali erinevatele haridusastmetele, sh lasteaedadele (õpetajad ja lapsed), üldharidusele ja ka ülikooli õpilastele. Kõige meeldivam osa HITSA repositooriumist oli minu jaoks lehe lihtsus. Mitte just materjalide leidmise suhtes vaid veebilehe kujundus. Polnud üleliigset müra ja kära, mis tähelepanu vajalikust eemale tõmbas.

Lisaks HITSA repositooriumile tutvusin lisaks ka MERLOT keskkonnaga. Erinevalt HITSA repositooriumiga, kust leiab valdavalt materjale teksti failide näol, on MERLOT keskkonnas materjalid veebilehtedena (sh artiklid). Samas kui kombineerida kahe repostitooriumi võimalusi tähendaks see, et HITSA’st leian teoreetilised abimaterjalid ning MERLOT repositooriumist pigem praktilise väljundi. Mis Merlot repositoorimi juures on veel positiivne minu jaoks oli tagasiside andmise võimalus ehk peale valitud materjali kasutamist saab avaldada arvamust loetu kohta.

Lasteaia õpetajana on ilmselt asjakohasem Merlot keskkond, mis tutvustab veebikeskkondi. See tähendab, et erinevate ülesannete täitmiseks leian toetava keskkonna. Õppijana leian, et HITSA pigem teoreetilised materjalid aitavad mind õpingutes. Kuna mõlemal lehel on materjali massiivselt jõudsin süveneda pinnapealselt, kui mõlemalt lehelt olen leidnud juba materjale, mida kasutada oma magistritöös.

Kasutatud kirjandus:

TLÜ Avatud Ülikooli e-õppe keskus. Õpiobjektide kohustuslikud tingimused ja tugi. Loetud aadressil: https://www.tlu.ee/opmat/eope/opiobjektide_tingimused/piobjektide_ldine_kirjeldus_omadused.html

Pildimaterjal. Loetud aadressil: https://bryantanner.files.wordpress.com/2012/09/tin-can-api-map.png

 

Advertisements

2 thoughts on “Esimene teema.Õpiobjekti mõiste ja õppematerjalide levitamise vahendid

Add yours

  1. Ikka jõuame oma teemani tagasi – lasteaia õpetajal on vaja oma keskkonda, kus ta tunneks ennast turvaliselt ja väärtustatult. Ka mulle avaldas HITSA repositoorium muljet. Ma polnud sellest varem kuulnud. Nüüd üks võimalus juures. Sain sinu postitusest idee, lähen uurin learningapps.org keskkonda lähemalt ja võibolla õnnestub mul sealt leida materjale mida oma LoovLohkva lehele lisada. Tänud!

    Like

    1. Ma ei ole kindel selles, et lasteaiaõpetajatele oleks vaja eraldi keskkonda. Mille poolest erinevad lasteaiaõpetajate vajadused seoses õppematerjalidega näiteks algklassiõpetajatest või emakeeleõpetajatest?

      Eestis kipub natuke olema selline lähenemine, et iga probleemi parimaks lahenduseks on uus portaal. Tarkvaraarendus on lihtsalt väga kallis — e-Koolikoti riigihanke maht oli 174 900 EUR, Koolielusse on aastate jooksul läinud suur summa nii arendusse kui toimetajate ja moderaatorite töötasudesse. Ehk oleks siiski mõistlikum, kui ka lasteaiaõpetajad koonduksid olemasolevate repositooriumide ümber, jagaks oma õppematerjale ning annaks tagasisidet repositooriumide paremaks muutmiseks?

      Mingi lihtsa keskkonna saab loomulikult minimaalsete vahenditega oma kogukonnale üles seda, kuid sel juhul puuduksid sealt korralik metaandmete haldus, õppematerjalid poleks teiste repositooriumide kaudu leitavad jne…

      Like

Leave a Reply to Hans Põldoja Cancel reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

Create a free website or blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: