Kolmas teema: Veeb 2.0 vahendid õppematerjalide koostamiseks

Ülesanne

 

Kolmas teema, mis tuli iseseisvalt läbida oli Veeb 2.0 vahendid õppematerjalide loomiseks. Peamised sisuhalduskeskkonnad mida olen kasutanud on blogger, wordpress ja vähesel määral ka Weebly keskkonda. Lisaks kasutan ka õppematerjalide loomise ja haldamise keskkondade hulgas suhteliselt vähetuntud keskkonda Tumblr. Eelmainitud veebikeskkond kujutab endas pigem sotsiaalmeedia väljundit, kuid keskkonna võimaluste tõttu olen üritanud kohandada seda õpingutele sobivalt. Preagusel hetkel on Tumblr’i juures minu jaoks kõige tähtsamal kohal oma veebilehe kujunduse muutmine html koodi muutes, millel on erinevalt WordPress’ile ja Blogger’ile avatud ligipääs. Lisaks on võimalik üleslaadida erinevas mahus videomaterjale, millele vahel puuduvad õigused (nt. klipid filmidest, mida kasutada juhendmaterjalina). Veeb 2.0 rakendusi ja keskkondi iseloomustab peamiselt kasutajate aktiivne roll sisuloomise (Põldoja, 2016). Selletõttu on minu jaoks oluline (õppe)materjale luues vabadus.

WordPressi kasutan palju nii enda õpingutega seotult, kui ka ise õpetades. Sellel poolaastal annan tulevastele koolieelse lasteasutuse õpetajatele loengut “Haridustehnoloogia lasteasutuses” ning olen loonud keskkonna, kuhu postitan materjalid ja ülesanded.

Interaktiivsete meediasisu loomise vahenditena kasutan peamiselt Vimeo, Youtube’i ja Prezi.com keskkondade võimalusi. Mõlemad keskkonnad tulevad kasuks minu töös täiskasvanuõppes, kui ka koolieelses lasteasutuses. Youtube materjali loomisel on alati olnud omad miinused ja plussid. Hetkel kaaluvad miinused üle, sest nagu mainitud eelpool on minu jaoks tähtis vabadus. Lastega õppevideoid luues ning monteerides on tekkinud Youtube’i üleslaadimisega probleeme, mis puudutavad just copyright küsimusi. See on ilmselt ka märkus minule endale – teiste loodud muusika kasutamine?!? Lisaks eelmainitule kasutan lasteaias ka learningapps.org keskkonna võimalusi, sest see lubab mul igale õppetegevusele ja laste vanusele sobivalt kujundada õppemäng. Alates märtsi algusest on meie lasteaias ka interaktiivne tahvel, mis tähendab, et üha rohkem tuleb leida positiivset ja head õppematerjale- ja mänge lasteaia lastele.

Õpingute käigus olen tutvunud veel MindMeister keskkonnaga, millest satusin nii vaimustusse, et lisan ka oma ainete kursuseprogrammidesse! 🙂 Väljaspool õpinguid ja tööd kasutan ka Flickr ja SoundClound keskkondi, kuid siiani ei ole veel õppetegevusega neid sidunud. Soov oleks lasteaias koos lastega kasutama hakata Flickr keskkonda, kus on võimalik luua kaust laste õppetegevuse käigus tehtud fotodest. Mis puudutab minu poolt kirjutatud töid, kasutan veebipõhist autorvahendit OER Commons. Õpingute jooksul olen palju puutunud kokku viki-põhiste keskkondadega, kuid siiani olen kasutanud juba valmis õppematerjale. Ise loomisega pole algust hetkel teinud.

Tutvusin lähemalt Quizlet keskkonnaga ning koostasin väga lühikese ja lihtsa õppematerjali katsetuseks – leab siit. Keskkonda on võimalik kasutada nii lasteaia ealiste, kui ka täiskasvanutega. Kuna mõtted hakkasid kohe peas liikuma, siis lisan mõned siia:

  1. Lasteaia lastega, saab teha näiteks äraarvamis mänge. Tekstid peavad olema suhteliselt lühikesed ning “Learn” võimalust kasutades saavad lapsed trükkida õige vastuse. Kui kasutada Quizleti tasulist osa oleks lastega veel rohkem võimalusi, sest saaks lisada ka küsimuste juurde pilte. See tähendaks, et keskkond oleks sobiv ka alla 6 aastastele lastele.
  2. Täiskasvanukoolituses kasutan Quizletõi võimalusi ilmselt ära tudengitele arvestuse panemiseks. Kuna Kahoot on juba pisut igavaks muutnud on uus keskkond hea alternatiiv.
  3. Isiklikult leiab Quizlet kohe kindlasti kasutus autokooli teoreetilise osa õpingute jooksul. Kuna mõisteid liikluses on palju ning minu õpimeetodite hulka kuulub materjali kirja panemine ja korduv lugemine ning harjutamine on Quizlet selleks lausa suurepärane.

 

Ootan juba järgmist teemat, et tutvuda lähemalt Kahoot’i ja teiste nutiseadmete-põhiste õppematerjalide loomise keskkondadega!

 

Kasutatud kirjandus:

Põldoja, H. (2016). Veeb 2.0 vahendite kasutamine õppematerjalide koostamiseks.  Loetud aadressil:  http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/veeb-2-0-vahendite-kasutamine-oppematerjalide-koostamiseks/

Advertisements

Teine teema: sisupakettide koostamise vahendid

Ülesande kirjelduse leiab siit.

Kirjutage saadud kogemuse põhjal ajaveebipostitus, tooge seal välja kasutatud vahendi plussid-miinused ja võrrelge varem teie poolt kasutatud õppematerjalide koostamise vahenditega. Lisage ka link enda koostatud õppematerjalile Moodle’is.

SCORM (Sharable Content Object Reference Model) kujutab endas kindla struktuuriga Zip faili, kuhu on kogutud kokku kõik õpiobjektis kasutatud materjalid/failid. Positiivsest küljest tähendab õpetajale ja üldiselt õppematerjali loojale see, et loodud materjali on võimalik esitada erinevates õpihaldussüsteemides. Negatiivsest küljest on SCORM aegunud ja ei arvesta meediasisu, mis ei ole sisupaketis. (Põldoja, 2016)

Õppematerjali koostamise vahendiks valisin eXelearning keskkonna. Tegu on avatud keskkonaga, mis võimaldab õppematerjali/keskkonna loomist. Minu jaoks oli tegu väga keerulise keskkonnaga aga ei jätnud jonni ja üritasin siiski midagi luua, sellest tingitud ka, et postitus tuleb mitu-mitu-mitu nädalat hiljem.

Üritasin õppematerjali teha lasteaiaõpetajatele ning sisuks pidi saama animatsiooni loomine ja kasutamine lasteaias. Pealkirja sain lisatud ja mõne lugemismaterjali ka ning esimese hooga oligi kõik. Kogu see keskkond muutis mind üsna pahaseks! Kuidas on võimalik nii lihtsa asja nagu seda on “õppematerjal” loomiseks luua nii keeruline keskkond? Korra kaalusin mõne teise õppejõu poolt pakutava keskkonna kasutamist aga sellest ei oleks palju kasu, sest eXelearning jääks siiski võõraks ja minu eesmärk ei ole ainelt kergelt läbida või head õppetulemust saada – oluline on omandada teadmisi.

Kokkvõtlikult veetsin õppematerjali loomiseks aega ligi 4 päeva ja tulemuseta. Arvan, et ei ole palju õpetajaid, kes veedaksid nii palju aega õpilastele õppematerjalide loomiseks.

Loodan, et eelolevas kontakttunnis saan asjale selgust. Seni pusin edasi.

Kasutatud kirjandus

Põldoja, H. (2006). Sisupakettide koostamise vahendid. Loetud aadressil: https://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/sisupakettide-koostamise-vahendid/

Blog at WordPress.com.

Up ↑