Situatiivne õppimine

Ülesanne

Kolmanda ülesandena tuli luua ja kirjeldada situatiivse uurimusliku õppe või kogemusliku õppe õpistsenaarium.

Brown, Collins ja Duguid kohaselt on situatiivse õppe puhul teadmised ods tegevusest mingis kontekstis ja kultuuris ning neid ei ole võimalik lahutada ega osadeks jagada. Lave sõnul on õppimine seos inimeste vahel, kus õpitav kohandatakse ühiskonnaga ning toimub läbi tegevuse. Tähtsaks peetakse ka seda, et kogemusliku ehk praktilist osa saadaks teoreetiline käsitlus.

Lasteaias saab situatiivset õpet siduda avastusõppe ja õuesõppega. Viimasel ajal olen palju ka kokku puutunud mõistega “elamuspedagoogika” , mida kirjeldatakse ka kogemusõppe või seikluskasvatusena. Tegemist on haridusfilosoofiaga, mis kirjeldab protsesside toimumist sidudes tervikuks otsese kogemuse, keskkonnamõju ja õpitu sisu. Üks tuntumaid kogemusliku õppe teoreetikuid on John Dewey (1859 – 1952) , kelle “tegemise kaudu” õppimise teooria peab tähtsaks nii füüsilist, psüühhilist ja vaimset kogemust ning selle läbi õppimist. Seikluskasvatuse teerajaja Kurt Hahn (1886–1974)„elamuspedagoogika isal“ seob oma teooriates palju Dewey seisukohti oma tööga, samas puuduvad tõendid, kas kaks meest üksteise teooriatest teadlikud on.

Kog

Lisaks eelmainitule on ka kogemusliku õppe teooriate üks rajajaid David Kolb, kelle „kogemusliku“ õppimise teooria lähtekohaks on isiklik kogemus. Kogemusse liidetakse vaatlus ja arutlemine ning seejärel teadvustamine ja mõtestamine. Tõhus õppimine nõuab Kolbi järgi neljasugust tegevust. Need on konkreetsed kogemused, reflektoorne ehk arutlev vaatlus, kogetu mõtestamine ja aktiivne tegutsemine.

Untitled

Avastusõppe sidumiseks õppe- ja kasvatustegevustesse võib näiteks kasutada GPS-kunsti võimalust. Üks võimalusi on tänavatel orienteerumine ja raja salvestamine, sealjuures erinevate olukordade ehk õpetaja poolt seatud ülesannete lahendamine. Näiteks olen 6-7.aastase lastega läbi proovinud prügi teemalise orienteerumise, kus lapsed pidid tänaval pildistama prügi. Sellele järgnes prügi sorteerimine rühmas ning veebipõhise õppemängu Prügimäng‘u mängides kinnistamise teadmised. Peale raja läbimist tekkinud kujutisest pidid lapsed kujutama prügi tänaval. Tegemisi saatis ka prügisorteerimise olulisuse ja tähtsuse  käsitlemine.

Kasutatud kirjandus

Pata, K. (2016). Situatiivne ja kogemuslik õppimine.

Loetud aadressil: https://ifi7056.files.wordpress.com/2016/01/4loeng2016.pdf

MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus. (2016) Kogemusõpe ehk Seiklusõpe. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia. Loetud aadressil:

http://ank.ee/avaleht/images/dokumendid/riskilapsed/esitlused/seikluskasvatus.pdf

Advertisements

Viies teema – õppematerjalide autoriõigus

Ülesanne

Siiani olen lisanud autoriõiguste litsentsi vaid oma rakenduskõrghariduse õpingute jooksul tehtud kirjutistele. Kuna viibisin aasta Inglismaal, siis kirjutasin palju materjale ka inglise keeles, mis on automaatselt veel suuremale publikule lihtsalt veebis kätte saamiseks.

Meie (Anneli M. ja Kati) rühmatöö teemaks on “Animatsiooni loomine lasteaias”. Juhendmaterjali loomiseks kasutasime loomade pilte ja heli. Lisaks sellele on veebilehele postitatud ISTE pädevused, millel oli juba autoriõiguste litsents juba olemas.

ISTE

Pilt 1. ISTE pädevuste autoriõigus

Pildid mille valisime autoriõiguste litsentsi ei olnud. Uurisin veidi veebis ringi ja leidsin järgmised veebilehed kust on võimalik leida avatud sisulitsentsiga pildimaterjali.  Lähtusin otsides meie valitud loomadest – hobune, koer, kass ja lammas. Leidsin järgmised veebilehed:

Kokkuvõtlikult on neid lehekülgi tohutlult, mis pakuvad nn vaba materjali.

Piltide ja heli liitmiseks kasutasime Windows Movie Makerit, mis lubab luua videomaterjale. Silmas tuleks pidada, et materjali loomise viimaseks sammuks on autoriõiguse lisamine – kõige lihtsam viis on Creative Commons litsents.

Arvan, et oma õppematerjaline valime alljärgneva autoriõiguste litsentsi:

              Attribution-NonCommercial-NoDerivs  CC BY-NC-ND
See tähendab, et materjale on õigus jagada, juhul kui märgitud on autorite nimed ning lisaks ei tohi materjali muuta.
Üldiselt on veebist lihtne leida avatud sisulitsentsiga materjale. Piisab sellest, kui Google otsingusse trükkida “royalty free” ja edasi vastavalt kas pildid – pictures või heli – music/sound jne. Mida tuleb kindlasti alati meelespidada, kui kasutada ka avatud litsentsiga pilte on see, et keegi kuskil on need pildid siiski loonud.
Kuna meil on lasteaias järgmisel nädalal meediakasvatuse ja animatsiooni loomise nädal kavatsen ka lastega peatuda teemal autoriõigused. Arvan, et just meediakasvatuse kohapealt on oluline selgitada lastele miks ei pea igasugune “materjal” jõudma veebi ning miks on tähtis üleslaetav ja jagatud sisu valida ja autoriõigutega kaitsda. Sama puudutab ka materjalide kasutamist. Lisaks sellele on laseaias eesmärgiks õpetajate digipädevuste arengu toetamine. Seoses sellega tuleks läbi viia ka õpetajatele koolitus, mille sisuks on teiste loodud (õppe)materjalide kasutamine lasteaias. Imelihtne on veebist allalaadida mõni tööleht või mõistatus, kuid autorite suhtes oleks õiglane luua ise õppematerjalid.
Antud teema on minu jaoks väga huvitav. Eriti põnev oli loengumaterjalis taaskord Ameerika õigusruumis vastuvõetud mõiste “motiveeritud maht”. Lisaks ka ärilistel eesmärkidel õppematerjalide vaba kasutamine. Seda öeldes, tuleks siiski ka õppematerjali avalikustajal olla valmis materjali nn kuritarvitamiseks, sest internetis pisivargustega tegelevat politseid ringi ei liigu. 🙂

Neljas teema: õppematerjalide koostamine nutiseadmetele

Ülesanne

Nutivahendeid kasutan igapäevatöös palju. Kuna lapsed, keda õpetan, on juba suured on neil valdavalt kõigil ka oma nutitelefonid ning selleks, et vahendeid õppetegevustesse kaasata tuleb leida uusi ja huvitavaid lahendusi. Otsustasin katsetada Plickers keskkonda ning loodud õppematerjali kasutada  lasteaias.

Plickers keskkond võimaldab küsimustiku loomist veebis, kuid ei nõua kasutamisel nutivahendit. Seega ideaalne kasutamiseks näiteks lasteaias, kus nutivahendeid ei ole üldse või ei jagu igale lapsele. Kuna meie rühmas on olnud kuu aega ka interaktiivne tahvel ning katsetame lastega erinevaid tehnoloogilisi lahendusi, siis avastasime, et Plickers on väga vinge keskkond. Lasteaias oli selle nädala teemaks vitamiinid ja tervislik toitumine.unnamed Kasutasin Plickers’it, et luua 5 küsmusega ülesanne, mis sobisid meie teemaga. Näiteks: Millise puuvilja sees on c-vitamiini? jms. Lapsed olid keskkonnast lausa vaimustunud, sest sarnasel Kahoot’ile, mida oleme eelnevalt kasutanud oli ka siin võistlus moment ning laste jaoks oli põnev näha, kes on esimene või kes vastas valesti. Järgmisesse nädalasse on planeeritud hammaste teemaline küsimustik. Erinevalt Kahootile ei ole Plinckers’is võimalik lisada küsimustena pilte. Seega kui Kahooti võimalusi kasutan lastega näiteks looduse ja keskkonna teemalises tegevuses, siis Plickers on suurepärane keel ja kõne õppetegevuste labiviimisel.

Plickers on hea keskkond tavaliste õppe- ja kasvatustegevuste või koolis tundide rikastamiseks. Keskkonnas on lihtne orienteeruda ning iga ülesanne ja juhis on kenasti lahti seletatud. Mis mulle kõige rohkem meeldis oli võimalus jagada oma materjalid erinevatesse kaustadesse ning õppijate grupid märkida värvidega ja tekitada endale süsteem. Lisaks oli võimalus luua eraldi kaustad erinevate teemade alusel.

logo

Sarnane keskkond Plickersile on ka Socrative, mis võimaldab küsimustike loomist ning tagasiside küsitluste kujundamist. Socrative pakkub erinevat stiili küsimuste loomist ning on seega võimaluste rohkem. Mis mulle kõige rohkem meeldis oli võimalus luua küsimustike gruppides töötamiseks ning lisaks võimaldab keskkond peita õpilaste nimesid, mida on hea kasutada kõrgemas kooliastmes. Plaan on Socrative keskkonda kasutada üliõpilastega aines tagasiside andmise jaoks, milleks loon kiirküsimustiku lühivastustega.

Käesolev teema huvitas mind väga ning lisaks eelmainitud kahele keskkonnale katsetasin veel Nearpod ja Zaption keskkondi, millest viimane võimaldab ka õpianalüütikat, mis on minu jaoks huvitav. Kuna olen alles keskkondi uurimas, siis pikemalt kirjutan neist hiljem.

Create a free website or blog at WordPress.com.

Up ↑