Situatiivne õppimine

Ülesanne

Kolmanda ülesandena tuli luua ja kirjeldada situatiivse uurimusliku õppe või kogemusliku õppe õpistsenaarium.

Brown, Collins ja Duguid kohaselt on situatiivse õppe puhul teadmised ods tegevusest mingis kontekstis ja kultuuris ning neid ei ole võimalik lahutada ega osadeks jagada. Lave sõnul on õppimine seos inimeste vahel, kus õpitav kohandatakse ühiskonnaga ning toimub läbi tegevuse. Tähtsaks peetakse ka seda, et kogemusliku ehk praktilist osa saadaks teoreetiline käsitlus.

Lasteaias saab situatiivset õpet siduda avastusõppe ja õuesõppega. Viimasel ajal olen palju ka kokku puutunud mõistega “elamuspedagoogika” , mida kirjeldatakse ka kogemusõppe või seikluskasvatusena. Tegemist on haridusfilosoofiaga, mis kirjeldab protsesside toimumist sidudes tervikuks otsese kogemuse, keskkonnamõju ja õpitu sisu. Üks tuntumaid kogemusliku õppe teoreetikuid on John Dewey (1859 – 1952) , kelle “tegemise kaudu” õppimise teooria peab tähtsaks nii füüsilist, psüühhilist ja vaimset kogemust ning selle läbi õppimist. Seikluskasvatuse teerajaja Kurt Hahn (1886–1974)„elamuspedagoogika isal“ seob oma teooriates palju Dewey seisukohti oma tööga, samas puuduvad tõendid, kas kaks meest üksteise teooriatest teadlikud on.

Kog

Lisaks eelmainitule on ka kogemusliku õppe teooriate üks rajajaid David Kolb, kelle „kogemusliku“ õppimise teooria lähtekohaks on isiklik kogemus. Kogemusse liidetakse vaatlus ja arutlemine ning seejärel teadvustamine ja mõtestamine. Tõhus õppimine nõuab Kolbi järgi neljasugust tegevust. Need on konkreetsed kogemused, reflektoorne ehk arutlev vaatlus, kogetu mõtestamine ja aktiivne tegutsemine.

Untitled

Avastusõppe sidumiseks õppe- ja kasvatustegevustesse võib näiteks kasutada GPS-kunsti võimalust. Üks võimalusi on tänavatel orienteerumine ja raja salvestamine, sealjuures erinevate olukordade ehk õpetaja poolt seatud ülesannete lahendamine. Näiteks olen 6-7.aastase lastega läbi proovinud prügi teemalise orienteerumise, kus lapsed pidid tänaval pildistama prügi. Sellele järgnes prügi sorteerimine rühmas ning veebipõhise õppemängu Prügimäng‘u mängides kinnistamise teadmised. Peale raja läbimist tekkinud kujutisest pidid lapsed kujutama prügi tänaval. Tegemisi saatis ka prügisorteerimise olulisuse ja tähtsuse  käsitlemine.

Kasutatud kirjandus

Pata, K. (2016). Situatiivne ja kogemuslik õppimine.

Loetud aadressil: https://ifi7056.files.wordpress.com/2016/01/4loeng2016.pdf

MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus. (2016) Kogemusõpe ehk Seiklusõpe. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia. Loetud aadressil:

http://ank.ee/avaleht/images/dokumendid/riskilapsed/esitlused/seikluskasvatus.pdf

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: