Õpiökosüsteemid

Ülesanne

Viimane ülesanne oli hajutatud- ja kehakogemuslik tunnetusmudel. Ökoloogiline õpidisain. Digitaalsed õpiökosüsteemid ja Liitreaalsuses õppimine.

Selle teema raames oli ülesandeks uurida ühe (haridus)asutuse õpiökosüsteemi ning valisime selleks Lohkva Lasteaia. Lisaks üritasime leida paralleele Tallinna lasteaedadest. Meie grupi loodud esitluse leiab siit: Lohkva Lasteaia õpiökosüsteem.

Iga õppija ja iga õpetaja kujundab oma eesmärkide ning kogemustega õpisituatsiooni. Õppimine kujuneb välja õppijate eelnevatest teadmitest ning välja kujunenud õpikeskkonnast. See omakorda loob soodsad tingimised õpiökosüsteemi tekkeks. olulist rolli mängivad ka sarnased õppetegevused keskkonnas. (Pata, 2016)

Pata.jpg

Meie uurimusest selgus, et suuresti kujundab lasteaia õpiökosüsteemi juhtkond ning ka eelarve. Pata (2016) on märkinud, et õpiökosüsteemi ei ole võimalik kontrollida, kuid siiski on võimalik seda toetada. See tähendab, et kas lasteaias on tähtis juhtkonna ning kolleegide toetus õpetamises ja ka pedagoogide õppimises ehk täiskasvanuõpe. Eraldi kujuneb välja ka õpiökosüsteem, kus õppijaks on laps. Mõlemat õpiökosüsteemi juhivad Koolieelse lasteasutuse dokumendid ning lahutamatuks osaks on tehnoloogia. Toon esile, et lasteaedades kasvab positiivne suhtumine tehnoloogia kasutamisele ning üha rohkem toetavad lasteaia laste õppimist tehnoloogilised vahendid. Võib öelda, et õpiökosüsteem lasteaias kujuneb õpetaja teadmiste ning vahendite kättesaadavuse põhiselt.

Advertisements

Kursuse tagasiside

Viimane postitusena aines “Digitaalsete õppematerjalide loomine”.

Kursuse ülesehitus ja sisu:

Kõige kasulikumateks teemadeks olid minu jaoks Web 2.0 vahendid õppematerjalide loomiseks ning kindlasti autoriõiguste teema. Huvitav oleks olnud põhjalikumalt uurida õppematerjalidele mõeldud nõudeid ning nende põhjal materjale luua. Kontakttundide maht oli minu arvates sobilik aine läbimiseks. Peamiselt loen Anneli M. postitusi, sest sarnaselt minule püsib ta alushariduse juures oma kirjutistega. Loengumaterjalidest oli peamiselt abi postituste tegemisel. Keeruliseks osutus sisupakettide loomise teema, mis võttis oluliselt rohkem aega, kui planeeritud. Lisaks oleks selle kohta tahtnud rohkem lugeda.

Õpimärgid:

Praeguseks hetkeks ei ole veel suutnud õpimärkide võlu leida ja näha. Aine jooksul mõistsin, et iga märk tähendam mingi osa läbimist ja saavutamist ning iga õpimärgiga kaasnesid punktid ehk õpimärkidest nn kujunes hindamisüsteem. Mozilla Backpacki kasutada ei ole jõudnud. Sobiva õpitee valisin koos õppematerjali loomise grupiga ning meie eesmärk oli esitada kõik iseseisvad tööd ning lisaks teha esitlus. Mis minu jaoks siiani arusaamatuks jäi  on õpimärkide saamise kriteeriumid. Millised on tähtajad? Milliseks on kuldsed õpimärgi kriteeriumid? Kui palju määrab postituse sisuu õpimärki saamist?  Õpimärkide idee iseenesest oli huvitav.

Partnerhinnangud:

Selle aine raames oli õppematerjali loomine ning tagasisidestamine kõige huvitavam ülesanne. Huvitav oli näha, mida nn õppematerjali kasutaja näeb ja milliseid puuduseid leiab. Lisaks kirjavigadele oli põnev lugeda inimeste eelistusi õppematerjalide ülesehituse kohta, silmaspidades, et kõikide õppijatel on erinevad õpiharjumused. Kursusekaaslase töö hindamine sundis mind kriitilise pilguga ülevaatama meie loodud õppematerjali välimust, süsteemsust ja kasutajasõbralikust.

Loengust võtan kaasa kursusekaaslaste hindamise ülesande ning kavatsen seda rakendad ajärgmisel aastal oma tudengitega.

Õppematerjali kvaliteedi hindamine

Ülesanne

Valisin viimase teema raames hindamiseks Signe õppematerjali „Säilitatavad maastikuelemendid ja digimisreeglid“.

Analüüsi leiab siit: Õppevahendi analüüs.

Signe loodud e-õppematerjal on väga huvitav ning põhjalik. Mulle meeldisid väga erinevad enesekonrtolli võimalused. Lisaks väga suur pluss oli see, et veebilehelt lahtkused ja hiljem naastes võimaldab materjal jätkata pooleli jäänud kohast. See tähendab, et õppimine võib toimuda pikema aja vältel. Õppematerjali kujundus oli kasutajasõbralik ning kergesti mõistetav.

Mis minu jaoks jäi arusaamatuks, oli õppematerjalil olev märge “Materjal on koostatud kasutaded 2016 aasta reegleid”. Ilmselt tegu minu teadmatusega, kuid millistest reeglitest on siinkohal juttu?

Olenemata on tegemist põneva õppematerjaliga.

Sotsiaal-kultuuriline õppimine digitehnoloogiaga

Ülesanne

Valisin näiteks Keila kooli õpetaja Teele Jurtomi loodud ajaloo õpimiseks mõeldud õpistsenaariumit Vana-Kreeka kangelased ja religioon”.

Sihtgurpiks on 6.klass ja õppimine on palneeritud

Õpieesmärgid:

1) Õpilane tunneb Kreeka kaarti

2) kirjeldab kreeklaste religiooni, tuntumaid kangelaslugusid

3) oskab kasutada veebikeskkondi LearningApps ja Tricider.

Valitud õpistsenaarium toetab sotsiaal-kultuurilist õppimist, sest pakub võimalust isesesivaks tööks, kui grupitööd. Roschelle ja Teasley (1995) ning Dillenbourg (1999) rõhutavad, et sotsiaa-kultuurilise õppimise puhul on oluline koostöö ning kollaboratiivne õppimine. (Pata, 2016)

Õppimise tulemused sõltuvad õppija varasemast interaktsioonist sarnases kontekstis, teistest õppijatest, õpetajast ja õpikultuurist üldisemalt, mis selekteerib välja ja loob grupile või kogukonnale omased üheslt äratuntavad ja mõistetavad lubavused. (Pata, 2016) NimetuSotsiaal-kultuurilises õppimises on oluline jaotada õppimist ning, et ka tehnoloogia erinevad võimalused õppeprotsessi ja õpesisu omandamist. Interaktisoonis osalevad isikud omistavad tähendusi objektidele ja peab vastaspoolte poolt loodud tähendusi ümber mõtestama ning sellest mõistmisest lähtuvalt neid oma tegevusesse kaasama.

 

Kasutatud kirjandus:

Pata, K. (2016). Sotsiaal-kultuuriline õppimine digitehnoloogiaga. Loetud aadressil  https://ifi7056.files.wordpress.com/2016/01/5loeng2016.pdf

 

Create a free website or blog at WordPress.com.

Up ↑