Mida tähendab HT roll minu jaoks? (HT Taristu)

Arenenud ühiskonnas on äärmiselt oluline, et lisaks traditsioonilistele õppevahenditele ja –meetoditele kasutatakse ka uuenenud tehnoloogilisi lahendusi ja vahendeid. Tehnoloogiliste vahendite kasutamine õppetegevustes toetab õpimotivatsiooni kujunemist ja põnevamat ja ülesannetele orienteeritud õppimist, mida võibki pidada õppetegevuse kvaliteedi tõstmiseks  Selleks, et haridusasutuses oleks selliste vahendite kasutamine tavapärane on vajalik, et õpetajaid toetaks haridustehnoloog, kes omab vajalikku pedagoogilist ja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alast kompetentsi, lihtsamalt öeldes on oluline, et haridusametis oleks õpetaja või õppejõud kes omab haridustehnoloogilisi pädevusi.

Haridustehnoloogi esmaseks ülesanneteks haridusasutuses ja õppekvaliteedi tõstmisel on töötajate haridustehnoloogiliste pädevuste kaardistamine. Kõrge õppekvaliteedi saavutamiseks haridusasutuses on oluline kõikide töötajate motiveeritus toime tulla tehnoloogiliste vahenditega. Haridustehnoloogi ülesandeks on võimaldada piisavalt koolitusi, et õpetaja oleksid valmis õppetegevusi läbi viima kasutades uuenenud võimalusi. Lisaks sellele on haridustehnoloogi ülesandeks kriitiliselt hinnata digitaalse õppevara olemasolu. Selleks, et tehnoloogiliste vahendite kasutamine õppetegevustes oleks tavapärane on ilmselgelt vajalik, et vastavad vahendid oleksid üldse olemas.

Haridustehnoloog peaks olema suuteline leidma võimalusi IKT vahendite ja võimaluste kasutamiseks õppetöös ning õpikeskkonna loomiseks, seejuures kasutades IKT-põhiseid suhtlusvahendeid.  Kaasates õppeprotsessi IKT vahendeid on õpetajal võimalus arvestada laste individuaalsuse ja huvidega ning kasutada lapsi motiveerivaid ülesandeid, sealhulgas muutes laste arengukeskkonna mitmekesisemaks ja luua laiemad võimalused laste võimetekohaseks individuaalseks arendamiseks.

Info- ja kommunikatsioonivahendite kasutamine õppe- ja kasvatustegevustes võimaldab õpetajal laste õppimist ja mängu toetada, arendada nii enda, kui ka kolleegide oskusi digivahendite kasutamisel ning tugevdada õpetajate, laste ja lastevanemate vahelisi suhteid kooleelses lasteasutuses. IKT vahendite kasutamist ei saa pidada just lihtsaks ülesandeks, sellepärast ongi oluline, et õpetaja ainealastele teadmistele lisaks on olemas inimene, kes suudab planeeritud õppetegevusele sobivat tehnoloogilist lahendust soovitada ning vastavalt juhendada. Hariduse valdkonnas töötavate inimeste ülesandeks on neid selleks ettevalmistada, pidades seejuures silmas, et info- ja kommunikatsiooni tehnoloogia vahendite hulka ei kuulu vaid arvutid ja mobiilsed vahendid.

Minu suurim edu-elamus seoses haridustehnoloogiaga oli ilmselt eelmisel nädalal, kui minu 6-7 aastased lapsed lasteaias võtsid nii muuseas arvutid ning hakkasid nendega tegutsema. Lego WeDo robotite tegemine ja programmeerimine ei ole nende jaoks enam isegi huvitav. Nüüd ootame, et Makey Makey komplektid jõuaksid meieni ning uuel aastal planeerime Rasberry Pi ning BeeBot’ide soetamist. Minu jaoks on oluline, et lapsed saaksid toimetada igapäevaselt nii, et neil oleks huvitav. Kuna lapse arengu juures mängib suurt ja väga tähtsat rolli eneseväljendus, siis tegutsengi oma rühmas just laste soovide ajendil, sealjuures muidugi silmas-pidades riikliku õppekava soove.

Kõige raskem osa minu töös haridustehnoloogina on adekvaatse nõu ja abi andmine. Kahtlen alati enda pädevuses ja oskustes ning tunnen üldjuhul halvasti, kui oska õpetajatele või tudengitele vastust anda. Samas tean, et kõikidele küsimustele ei peagi vastust teadma ning vahel piisab, kui koos leiame lahenduse. Lisaks sellele tekkib tihti olukord, eelkõige lasteaias, et õpetajad kasutavad minu nõustamisoskusi ära igas eluvaldkonnas. Ilmselt oskamatusest öelda ei juhtub tihti, et toimetan ise arvutis või tehnika vahenditega, et saaks kiirelt tehtud ja korralikult. Samas tähendab see, et õpetajad ei omanda uusi teadmisi ja oskusi ning tulevad sama murega mõne päeva pärast taas minu juurde – seda võib nimetada nõiaringiks ilmselt.

Selleks, et saaks toimuda õppekvaliteedi areng on vajalik vastavate pädevustega inimene. Kiirelt areneva tehnoloogia tõttu saab rääkida füüsilisest ehk reaalses elus funktsioneerivast õpikeskkonnast, virtuaalsest keskkonnast, kus õppija kasutab erinevaid programme ja operatsioonisüsteeme ning hübriidsest ehk avardatud õpikeskkonnast, kus põimuvad omavahel tegelik ja virtuaalne reaalsus. Olemata keskkonna eripärast on keskkonna peamiseks rolliks siiski õppijaid motiveerida ning pakkuda võimalusi loovaks eneseväljenduseks ja õpitegevuseks. Tehnoloogiliste vahendite kasutamine ei ole võimalik, kui puudub sobiv väljaõppe. Kokkuvõtvalt võibki öelda, et haridustehnoloogi olemasolu haridusasutuses on elutähtis.

Advertisements

HT Taristu (neljas kodunetöö)

1. Anna lühiülevaade, milline seminar, loeng/taristukogemus on sind sinu töös kõige enam innustanud või mõjutanud (st. mitte meie kursuse raames, ikka üleüldiselt:). Teisisõnu: millest ammutad inspiratsiooni või kelle sõnad sul raskel ajal kõrvus helisevad.

2. Õpetajate nõustamine keerulistes olukordades:
a. interneti ohtutus – kas õpetaja ja õpilane peaks või ei peaks online võrgustikus sõbrad olema ja oma tööd korradama?
b. autorikaitse ja isikukaitse teema kasutades laste tehtud töid, nendest pilte ja jagades oma materjale (lastega, kolleegidega, avalikkusega)
c. Tahaks teha taristu teemalist projekti, aga kuidas? Jaga oma kogemusi kuidas olete teinud projekte, kuidas teeksite (kui ei ole varem teinud, mida kindlasti teha ei soovita)

 

Minu jaoks kõige innustavam kogemus seoses haridustehnoloogia ja tehnoloogilised vahendid oli Inglismaal õppides eelmisel aastal. Osalesin loengus Moving Image Production ning minu õppejõud John ja James õpetasid igapäevatöös 4-6 klassi õpilasi. Õppejõudude jaoks oli täiesti tavapärane luua lastega animatsioone ja kasutada erinevaid tehnoloogilisi vahendeid õppetööd. Tänaseks on üks neist õppejõududest minu mentor ja toetaja Inglismaaga seotud projektides.

Kuna alustasin ise sel aastal animatsiooni loengu andmist ülikoolis, siis võtan palju eeskuju ja kasutan kogemusi eelmise aasta loengust. Kuna loeng toimus Londoni filmikoolis (British Film Institute), siis kasutasime vapustavaid kaameraid ja vahendeid filmide tegemiseks. See inspireeris ka mind loengut läbiviima Tallinna Ülikooli SuperNova kinosaalis. Hirmutav esialgu, kuid eduelamus oli vapustav.

inspire

a) Isiklikult arvan, et õpetaja ja õpilase suhtlus ei tohiks jõuda sotsiaalmeedia tasemele. Oleneb kindlasti õpetaja ja õpilaste vanusest muidugi. Isiklikust kogemusest pean lihtsalt ütlema, et kuna minu esimesed tudengid on valdavalt minust vaid ühe aasta nooremad, siis oli raske leida viis suhtlemiseks, mis oleks kiire. Kahjuks või õnneks jõudsid asjad nii kaugele, et meie vaheline suhtlus toimus läbi Facebooki, mis on tekitas vastakad mõtted ja tunded, kuna minu jaoks ei ole facebook sobilik õppimise meedium.

b) Piltide, tööde ja videomaterjali jagamisega tuleb alati olla väga kriitiline. Lasteaias on mul vanematega kokkulepe, et võin tehtud pilte kasutada oma õppetöös, kuid kindlasti ilma nimeteta. Samas ei ole vanemad kunagi vastu, kui nende laste pildid on lasteaias seinte peal või neile näitamiseks. Üldjuhul hoidun piltide ja videote jagamisest.

c) Projektid on alati huvitavad ja väljakutsuvad. Kuna Eesti lasteaedades on tehnoloogia ja igasugune haridustehnoloogia suhteliselt tabu teema, siis tahaksin väga edendada just seda valdkonda. Kuidas ja millised vahendid peaksid olemas olema lasteaedades? Kuidas neid sinna saada – rahaliselt? Jne.

 

Taristu kasutusdisain

Kasutan selle aine raames ära Riistvara koolis aine arendusprojekti.

Seega teemaks ka siin kohal “Interaktiivne tahvel alushariduses”.

Ressursi kirjeldus

Eesti lasteaedades on populaarne interaktiivne tahvel Promethean, kelle ActiveBoard on loonud lasteaedades täielikult uue tähenduse sõnale koostöö. Elektromagnetilisel “üleskorjaval” tehnoloogial põhinevaid interaktiivseid tahvelt tuntakse, kui “kõvade” laudadena, sest nende välispind on tasane ning sarnaneb jäikuse ja üldise tahke pinna tõttu tavapärasele tahvlile. Prometheani tahvlid toimivad spetsiaalse elektroonilise pliiatsiga, kus vahendi liikumisel aktiveerub tahvli ekraanis olevad andurid ning talletavad antud käsklused. Selle interaktiivse tahvli tüübi puhul on oluline elektrooniline pliiats ning sõrmega tahvlit kasutada ei ole võimalik. Tahvli kasutamiseks on vajalik tarkvara ActiveInspire, mis erinevalt SMART tahvlile võimaldab simultaanset kasutamist, see tähendab, et ühte tahvlit on võimalik korraga kasutada kahel või enamal inimesel, muutes ekraanil olevat materjali (pilt, video jms). Sellegi poolest nõuab tahvel, et igal kasutajal oleks elektrooniline pliiats. Lisaks on Prometehani ActivBoardi peamiseks erinevuseks SMART Board’ist manipuleerimisvahendite vähesus, sest tahvliga on kaasas vaid kaks pliiatsit. Sellest olenemata on pliiatsite värve võimalik muuta ning lisaks töötavad need sõrmele lisaks tahvlil ka sarnaselt arvutihiirele veebibrauserites ja teistes arvuti programmides (MS Office, Paint, Windows Media Player). Teiseks erinevuseks SMART tahvli ja Promethean tahvli vahel on tahvli kasutamise piiritletus vaid tarkvara siseselt ehk pliiatsid töötavad joonistamis- ja kirjutamis vahendina vaid ActiveInspire tarkvaras. Promethen on tahvlile lisaks loonud ka puldid (ActiveVote ja ActiveExpression), millega saab tahvli tarkvara (ActiveInspire) kasutades luua teste, teadmistekontrolle, kontrolltöid jms ning neid läbi viia, lastes õpilastel puldi abil küsimustele vastata.

Kasutusvaldkonna kirjeldus

Kuigi õpetaja kutsestandard eeldab, et õpetajal peavad olema oskused IKT-vahendite kasutamiseks ja rakendmiseks õppetöösse, siis koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatustööd reguleeriv koolieelse lasteasutuse õppekavas ei ole määratud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia olulisus töös lastega. Samas võib lasteaia õppe- ja kasvatustegevusi planeerides luua seoseid üldhariduse järgmise haridustaseme õppekavaga – põhikooli riikliku õppekavaga. Põhikooli riiklik õppekava (edaspidi RÕK) loob selge arusaama kuidas ja kui palju peaks tegevõpetaja õpet kavandades ja elluviies kasutama IKT-vahendeid, eelkõige kaasaegset ja mitmekesist õppemetoodikat, -viise ja -vahendeid, sealhulgas audio- ja visuaalseid õppevahendeid, et arendada lastest oskuslikke ning vastutustundlikke tehnoloogia kasutajaid. RÕKi (2010) kohaselt peavad kooliõpetajad ning teised õpilase igapäevases elukeskkonnas viibivad inimesed jälgima, et kasutatakse eakohast ning individuaalsele eripärale kohanduvat õppevara, milleks on kaasaegsetel info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevad vahendid ja õppematerjalid. Erinevalt eelmainitule ei ole sätestatud koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas kriteeriumeid kaasaegse õpikeskkonna loomiseks. Esimeses kooliastmes õpetuses ja kasvatuses käsitlevate teemade nimistus on esile toodud teabekeskonna, tehnoloogia ning innovatsiooni teemade kirjeldused ning eeldatavad tulemused. Põhikooli õppekava kohaselt taotletakse õpilase kujunemist teabeteadlikuks inimeseks, kes suudab uut informatsiooni kriitiliselt analüüsida, omaks võetud kommunikatsioonieetika järgi, on uuendusaldiks ja oskab kaasaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada ning tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas. Võrdväärselt olulist informatsiooni ning nimekirja laste eeldatavate info – ja kommunikatsiooni pädevuste arengu kohta KELA RÕK- is märgitud ei ole. (Põhikooli riiklik õppekava, 2010; Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava, 2008.)

Tugimaterjalid, juhendid õpetajale

Tugimaterjalina tooksin välja oma lõputöö teemal “Interaktiivse tahvli kasutamise võimalused lasteaia õppeprotsessis Eesti ja Inglismaa õpetajate arvamustes”. Töös on välja toodud Eesti ja Inglismaa tegevõpetajate kogemused ja tahvli kasutamise tavad. Kirjeldatud on tavapärast tegevuse läbiviimist, kasutades seejuures interaktiivset tahvlit.

Tegevuse läbiviimiseks vajalikud pädevused

Kasutades kaasaegseid digitaalseid vahendeid on haridustehnoloogiliste pädevuste alusel õpetaja ülesandeks arendada tehnoloogiarikkaid õpikeskkondi, mis annaksid õppijatele võimaluse jälgida oma huvi ning aktiivselt osaleda isiklike õpieesmärkide seadmisel, seeläbi juhtida ja hinnata vastavalt enda õppimist ja arengut. Lisaks eelmainutule on haridustehnoloogiliste pädevustega õpetaja ülesandeks töö- ja õppeprotsesside kujundamine kasutades IKT vahendeid, arvestades oma õpilaste huve ja potentsiaali.

Kaasates õppeprotsessi IKT vahendeid on õpetajal võimalus arvestada laste individuaalsuse ja huvidega ning kasutada lapsi motiveerivaid ülesandeid, sealhulgas muutes laste arengukeskkonna mitmekesisemaks ja luua laiemad võimalused laste võimetekohaseks individuaalseks arendamiseks.

Tunni plaanid

Peamised programmid ning veebikeskkonnad mida õpetajad kasutavad on http://:www.learningapps.org/, kus on võimalik vastavalt oma soovile, teemale ja rühma vajadustele õppemänge koostada ning http://www.frip.com/, kust leiab juba valmisolevaid mänge, mis meeldivad eelkõige lastele ja leiavad palju kasutust ka pedagoogide ning logopeedide hulgas. Oma visuaalse eripära ja ilu poolest on eelkoolistele lastele mõeldud õppemängude veebilehekülg http://duckiedeck.com/play, mis pakub mänge nii keel ja kõne, matemaatika, kui mina ja keskkond valdkonnast. Teiste seas on ka palju inglise internetilehekülgi, näiteks http://www.crickweb.co.uk/, kus on õppemängud lastele vanuses 0-11 ning lastele mõeldud arvutimängude lehekülge http://www.abcya.com/. Lisaks kasutavad õpetajad õppetegevuste läbi viimiseks ka õppemängude programme nagu Sebran (http://sebran.pbworks.com/w/page/8078567/FrontPage) ja Rahamaa  (http://www.rahamaa.ee/), mida on võimalik kasutada suurepäraselt terve rühmaga ning ka individuaalselt. Hoolimata oma rohketest võimalustest leiab SMART tahvlisse sisseehitatud programm Notebook Eestis vähe kasutust. Programm pakub suurel hulgal erinevate mängude aluseid.  Programm toetab anagramm-mängude, paaride moodustamise, pildi ja teksti järgi sorteerimise mängude, memoriini ning ristsõnade loomist. Lisaks sisaldab programm palju pildimaterjali, kus on pilte 2D (kahemõõtmelises), 3D (kolmemõõtmelises) ja interaktiivses vormis, millest viimaseid kahte saab laps käega liigutada ja uurida erinevatest külgedest ning interaktiivsed pildid teevad häält. Siiski on võimalus kasutada interaktiivset tahvlit kui ekraanina ning seeläbi õppetegevusi läbi viia internetilehekülge Youtube (http://youtube.com/) kasutades.

Eestis on aina enam populaarsust koguma Promethen interaktiivsed tahvlid ja lauad, koos erinevate lisavidinatega. Peamiselt puldid, mis võimaldavad suurel grupil korraga teha teste ja täita ülesandeid.

Analüüs ja soovitused  

Interaktiivse tahvli olemasolu klassiruumis pakub võimaluse õpetajal luua laste huve ja eripärasid arvesatavaid lapsi motiveerivaidtegevusi, pidades silmas koolieelse lasteasutuse õppekavas määratletud lapse eeldatavaid õpitulemusi ning elukestvas õppes märgitud digipöörde olulisust. Kui elukestva õppe strateegias on väljatoodud, et digipöörde kõige olulisem osa on tehnoloogia kättesaadavus igale õpilasele, siis on interaktiivne tahvel lasteaias asendamatu tehnoloogiline vahend.

HT Taristu (kolmas ülesanne)

Kuna lasteaed alles alustab digitaalsete vahendite ja veebikeskkondade kasutamist ei ole õpetajatel nõua luua e-portfolio. Arvutite puudumise tõttu ei kasuta lasteaed hetkel ka veebikeskkondi. Eesmärk 2016 aasta kevadeks on kasutusele võtta e-lasteaia keskkond, kus toimub igasugune dokumentatsioon ja info jagamine. Oma rühmale olen loonud blogi, kus vanemad leiavad info meie (laste) tegemistest sellel ajal, kui nad tööl on.

Selleks, et saaksin silma peal hoida tehnoloogia kasutamisel ning õpetajate pädevuste tekkimist ja arenemist kavatsen kord kvartalis läbiviia teemapäevad, kus õpetajad ise tutvustavad mõna tehnoloogilist vahendit ning räägivad parimaid praktikaid. Enda töö analüüsimiseks palun õpetajatel nii kirjalikku, kui suulist tagasisidet. Lisaks usun, et kui õpetajad asuvad kasutama vahendeid ning tunnevad end motiveeritud seadmete kasutamisel on minu töö tehtud sobivalt.

Praegusel hetkel maadlen veel mõne õpetajaga teemal “Kas tehnoloogia on lasteaias üldse vajalik?”. Usun, et ka see teema saab ammendatud, kui teised õpetajad hakkavad usinalt tehnoloogilisi vahendeid kasutama ning oma tegemistest rääkima. Lasteaias levivad jutud kiiresti 🙂

HT Taristu. Ülesanne 2

HT Taristuseminari teine kodune ülesanne on koostada kooli/töökoha infostruktuuri taristu plaane/ülevaade ning toimimine. Lisaks mõtted olemasoleva taristu otstarbekast kasutusest ja edasised plaanid/unistused.

Valisin kaardistamiseks lasteaia kus hetkel töötan. Infostruktuur on lasteaias alles arenemas, kasutame tavapäraseid suhtlemisvahendeid.

Suur unistus on, et lasteaias toimuks veel tihedam suhtlus lastevanemate ja õpetajate vahel, mis kaotaks ära probleemid ja mured, mis tekivad vähesest suhtlemisest. Kuna aina enam on mitmekeelseid ja erinevatest kultuuridest perekondadega, on tähtis, et õpetajad oskaksid vähemalt inglise keelt, et olla valmis suhtlema kõikide vanematega. Hetkel on näha kuidas õpetajate ja lastevanemate vaheline suhtlemine kannatab, sest õpetajate seas on levinud vähene inglise keele oskus ning e-mailid saadetakse eesti keeles.

taristu

HT Taristu seminar

4.sept 15:30 – Pelgulinna Gümnaasium, Mulla 7 (sissejuhatus kursusesse, Pelgulinna G näide).

18. sept 15:30 – Gustav Adolfi Gümnaasium, Suur-Kloostri 16, Ingrid Maadvere ja GAG-i töökas pere

2. okt 15:30 – Hitsa ja IT Kolledž, (Kohtume Hitsas Akadeemia tee 21/1 IV korrusel; orienteeruvalt 16:30 liigume It Kolledzisse)

16. okt 16:00!!!!  – Pirita Kose Lasteaed, Kose tee 58/1 ja 58/2, Eve Saare.

13. nov 15:30 – Tallinna Majanduskool, A. H. Tammsaare tee 147, Heikki Eljas ja Aare Klooster.

11. dets kell 15:30 – Pelgulinna Gümnaasium (kursuse lõpetamine, tööde esitamine).