Õpileping 2

Ülesanne

Teema – Mida ma soovin õppida? Mis valdkond?

Võrreldes esimese õpilepinguga ei ole minu eesmärk, magistriõpingute ja selle aine käigus senistele haridustehnoloogilistele teadmistele ja oskustele uusi väärtuslike kogemuste ja teadmiste lisamine, palju muutunud.

Hea oli leida uusi lahendusi ja võimalusi oma mõtete koondamiseks – mindmapping erinevates veebikeskkondades. Lisaks õppejõu seisukohalt tutvusin uute õpikeskkondadega, mis sobivad alternatiiviks eDidaktikumile.

Selle aine raames 

Eesmärgid – Mis on minu õpiprojekti eesmärgid? Miks ma tahan just seda teemat õppida? Mis sunnib mind seda õppima?

Aines on minu eesmärk tutvuda lähemalt einevate õpikeskkondadega ja õpivõrgustikega, mida on võimalik kasutada nii lasteaedades, kui üldhariduskoolides ja ka ülikoolides. Kuna annan ka loenguid on minu jaoks huvitav leida uusi lahendusi kuidas paremini tudengitele anda endasi loengumaterjale ning üldiselt ainet.

Aine lõpuks on siiani minu eesmärk tutvuda uute keskkondadega mida kasutada oma igapäevatöös. Suurepärane on aine praktilineväljund.

Strateegiad– Kuidas ma kavatsen oma eesmärgid saavutada? Missugused tegevused ma pean läbi viima ja mis järjekorras?

Oma eesmärgi saavutamiseks üritan osaleda edaspidi kõikides loengutes ning kindlasti sooritan iseseisvad tööd. Ilmselt ei teeks ka paha, kui loen ainealast kirjandust.

Kurvastusega kõikidesse loengutesse ei jõudnud ja viimaseid iseseisvaid töid teen ka viimasel minutil aga see on mulle loomupärane. Pingelises olukorras suudan paremini oma mõtteid koondada.

Vahendid/ressursid– Missuguseid vahendeid ma kasutan eesmärkide saavutamiseks (inimesed, materjalid, tehnoloogia)? Kuidas ma neile ligi pääsen?

Peamiseks vahendiks/ressursiks jääb mulle veebikeskkond ning ka õppejõud, kelle abil läbin aine. Lisaks erinevad materjalid veebist, raamatutest, aine õpikeskkonnast.

 

Lisaks eelmainitule said üheks oluliseks õppimise nn vahendiks ka kursusekaaslased. Õppisin palju analüüsides loengutes toimunut.

Hindamine– Kuidas ma tean, et ma olen oma eesmärgid saavutanud? Kuidas ma hindan oma saavutusi? Mis tõestab seda?

 Ainealaselt olen oma eesmärgi saavutanud sel hetkel, kui läbin aine edukalt ning saan ka uusi teadmisi.

Ainealaselt sain oma eesmärgid täidetud, sest uute teadmistepagas on suur.

Advertisements

Viies teema: Õpikeskkondade disaini pedagoogilised põhimõtted

Ülesanne

Valisin analüüsimiseks Kai Hakkaraineni artikli.

Loetud artikkel kirjeldab Soomes läbiviidud Trialogical Learning uuringut. Artiklis tuuakse välja trialoogilise õppimise eripära, kirjeldades monoloogilise (cognitive) ja dialoogilise (situated cognition) õppimise reeglipärasusi. 

the-transforming-methods-of-collaboration-and-social-work-practice-research-26-638

Pilt 1. “Trialogical learning approach”

 

Üldine pedagoogiline eesmärk trialoogilise (trialogical) lähenemise puhul on edendada tavapärase hariduse ümberkujundamist selliseks, mis toetab oskuste arengut kõrghariduse algusest. Artiklis toodi välja kuus peamist aspekti, mis kirjeldavad eelmainitud õppimise vormi:

  1. Keskendumine jagatud tegevusobjektidele;
  2. Püsiv ja pikaajaline teadmiste edendamine;
  3. Teadmusloomine toimub läbi individuaalse tegevuse ja koostöö;
  4. Teadmistavade seotus haridus-, ameti- ja teadusringkondade vahel;
  5. Sobiva tehnoloogia kasutamine;
  6. Areng läbi ümberkujundamise ja refleksiooni

Trialoogiline õppimise korral peetakse silmas seda, kui õppimine on õppija keskne ning hõlmab seejuures õppijat ümbritsevat keskkonda. Sel juhul toimub õppimine läbi eluliste probleemide lahendamise ning enesepeegeldamise ja hindamise. Lisaks on oluline kollektiivõpe ning kaaslaste töö hindamine ja analüüsimine. Uurimuses on välja toodud, et selline õppimine saab toimuda vaid siis, kui toimuvad muutused ühiskonna tavades. Äärmiselt oluline on ka õpetajate valmisolek. 

Sidudes loetud magistriõpingutega võib öelda, et praeguseks toimub suur osa minu õpingutest “trialoogilise õppe” suunas. Väga palju iseseisvaid töid on ülesehitatud igapäevaste probleemide lahendamisele ja töökohaga seotud. Valdavalt toimub töö gruppides ning suur rõhk on eneseanalüüsil, kui ka kaaslaste hindamisel. Isiklikult meeldib mulle selline õppimise vorm väga. Arvan, et oleks ebaloomulik omandada uusi teadmisi ja oskusi, kui õpiksime läbi välja mõeldud probleemide lahendamise. 

 

Kasutatud kirjandus

Hakkarainen, K. & Paavola, S. (2…) Towards a Trialogical Approach to Learning. Helsinki. Loetud aadressil: https://opikeskkonnad.files.wordpress.com/2015/10/hakkarainen_2009_toward-a-trialogic-approach-to-learning.pdf

 

Neljas teema: tehnoloogiad ja standardiseerimine

Ülesanne

Feedly.com meenutas mulle mingil määral Youtube veebikeskkonda. Kui Youtubes saab jälgida erinevaid inimesi ning seeläbi luua endale isikliku avakuva (dashboard), siis Feedly pakkub sarnast võimalust, kuid videote asemel on artikklid. Isiklikult kasutan Feedly’le alternatiivset, kuid sarnast veebikeskkonda, milleks on Tumblr.com, mis kasutab RSS tehnoloogiat.

Twitter on minu jaoks tuttav veebikeskkond, mida kasutan valdavalt igapäev. Suuresosas leiab twitter kasutust siiski sotsiaalmeedia eesmärkidel. Londonis õppides kasutas aine Material & Virtual Cultures: Transforming the Museum and Gallery Experience  õppejõud Twitterit erinevate ainealaste materjalide jagamiseks, kasutades nende leidmiseks ja ühendamiseks #ioedigitalculture.

IFTTT oli täiesti võõras veebikeskkond aga väga vinge keskkond. Hetkel vajab see veel uurimist ja natuke aega pusimist. Kuna ma olen suur jõulude fänn ja ega lumi ja piparkoogid  enam kaugel ei ole, siis lõin “retsepti”, kus pean lisama pildi oma telefoni kausta “Christmas” juhul, kui käes on jõulud. IF

Nimistust noppisin välja Mendeley ja Evernote, mida olen varem kasutanud. Mendeley osutus kasulikuks eelmisel aastal, kui kirjutasin oma lõputööd. Evernote keskkonda olen hakkanud kasutama sel aastal magistriõpingute käigus loengus märkmete tegemise jaoks. Veebikonverentsi võimalust pakkuvatest tarkvaradest kasutan Google Hangouts; Facetime ja Skype võimalusi. Viimase abil viisil läbi eelmisel aastal oma lõputöö uurimusliku osa. Koolielu ja WordPress on minu töö tõttu samuti igapäevased keskkonnad, kus tegutsen.

Uus keskkond mille valisin uurimiseks oli Delicious, mis võimaldab uudiste jagamist ning lugemist jms. Peamiselt on see siis veebis olevate populaarsete veebilinkide jagamiseks sobiv koht. Kõik, mis uus, huvitav ja populaarne on võimalik koondada ühte kohta.

Materjali ja lugemist oli selle ülesande juures palju. Samas oli kõik äärmiselt huvitav!

GPS-kunst 1:1 Arvutikasutus – Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud.

Ülesanne

Mobiiliseadmed õppetöös ja personaalses õppimises.

Peamiselt kasutan õppetöös arvutit, telefoni ning IPadi ehk IOS operatsioonisüsteemiga tahvelarvutit. Kasutan erinevaid veebipõhiseid ning allalaetavaid tarkvarasi, millega saan salvestada ja luua dokumendifaile ning hallata oma tööd. Oluliseks pean, et vahendid oleksid omavahel ühenduses, mis tähendab, et mul on ka läbi telefoni ligipääs arvutis olevatele dokumentidele ja muule materjalile. Suur osa tehtud koolitööst ja õppimisest jõuab isiklikku blogisse ning seega on mobiiliseadmeid kasutades hea võimalus kirjutada iseseisvat tööd bussis (mida teen ka praegu).

Oma igapäevatöös GPS-kunsti läbiviimiseks erinevaid nutiseadmeid (tahvelarvutid (IOS ja Android) või telefon (android, IOS ja Windows)).

Kuna töötan kahel võrdselt tähtsal töökohal, milleks on lasteaed ja ülikool, olen üritan siduda oma tegemised. Lasteaias kasutan vahendeid GPS-kunsti läbiviimiseks ning õppe-kasvatustegevuste huvitavamaks muutmiseks, viies läbi tegevusi tehnoloogiliste vahenditega. Õppejõuna õpetan tulevasi lasteaiaõpetajaid ja klassiõpetajaid kuidas GPS-kunsti saab siduda riiklikute õppekavadega ning õppetöös kasutada tehnoloogilisi vahendeid.

Isiklikult arvan, et mitmekesiste tehnoloogiliste vahendite kasutamine erinevates vanuseastmetes toetab laste ja ka täiskasvanute õpimotivatsiooni.

Mobiilseadmete kasutamine õppetöös.

VOSK (Võta Oma Seade Kaasa) või BOYD (Bring Your Own Device)

Valisin uurimiseks VOSK’i ehk BOYD põhimõtted ning lugesin Taimi Dreieri materjale veebileheküljelt: https://sites.google.com/site/voskiabiline/. Kuna ma ise kasutan palju mobiilset õppimist, siis oli suurepärane leida veel mõtteid ja võimalusi kuidas siduda tehnoloogilist vahendit õppetööga. Lisaks pakkus lehekülg erinevaid võimalusi ja tarkvara tutvustusi mille abil õppimist ja töö tegemist lihtsamaks muuta.

Kasutatud kirjandus:

Dreier, T. VOSK’i abiline. Loetud aadressil: https://sites.google.com/site/voskiabiline/

Personaalsed õpikeskkonnad

Ülesanne

Personaalne õpikeskkond on õppija kontrolli all olev süsteem, mis toetab õpieesmärkide püstitamist ja täitmist, õppimise reflekteerimist ning üleüldiselt õppimist. Sealjuures soosides suhtlemist teiste õppijatega, et laiendada ja parendada õppija personaalset õpikeskkonda. Õpikeskkond on pidevalt muutuv, kohandudes õppija vajadustega (Pata ja Laanpere, 2009).

Peamiselt on personaalne õpikeskkond veebipõhine tarkvara kogumik, kus personaalne õpikeskkond toetab e-õpet ning pakub võimalust õppijatel ja õpetajatel ligipääsu veebipühistele õppematerjalidele. (Harmelen, 2006) Isiklikult arvan, et personaalne õpikeskkond ulatub olulisemalt kaugemale, kui internet. Õppijana on minu jaoks väga oluline ka lähedaste toetus ning õppejõu ja kursusekaaslaste nägemus erinevatest valdkondadest. Veel enam on üks asendamatu õpikeskkond minu jaoks raamatukogu, sest tahestahtmata ei ole kõik kättesaadav veebis. Seetõttu võib öelda, et minu personaalne õpikeskkond sõltub suuresti õppejõu vaadetest ning mind ümbritsevast keskkonnast, mis ei pruugi alati olla veebis.

Personaalsed_õpikeskkonnad

Joonis. Linda personaalne õpikeskkond

Valisin enda personaalse õpikeskkonna kaardistamiseks valisin veebipõhise keskkonna MindMeister, mis võimaldas lisada mõistekaardile kergelt ikoonid ning kirjutada. Kuigi pilt ei ole suurepärane on selgelt näha erinevate programmide ja veebikeskkondade seotust minu tööga lasteaias ja ülikoolis ning õpingute jooksul.

Kasutatud kirjandus

Pata, K., Laanpere, M. (Eds.) (2009). Tiigriõpe: haridustehnoloogia käsiraamat. Tallinn: TLÜ informaatika instituut (ptk 1.7)

Harmelen, M. (2006). Personal Learning Environments.  United Kingdom. University of Manchester.

Õpileping (IFI7052.DT Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud)

Ülesanne

Teema – Mida ma soovin õppida? Mis valdkond?

Magistriõpingute käigus soovin lisada oma senistele haridustehnoloogilistele teadmistele ja oskustele uusi väärtuslike kogemusi ja teadmisi. Minu eesmärk on toetada Eesti lasteaedades Haridustehnoloogi tööd ja erinevate tehnoloogiliste vahendite kasutamist. See tähendab ka hetkel kasutusel oleva Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava muutmist.

Eesmärgid – Mis on minu õpiprojekti eesmärgid? Miks ma tahan just seda teemat õppida? Mis sunnib mind seda õppima?

Aines on minu eesmärk tutvuda lähemalt einevate õpikeskkondadega ja õpivõrgustikega, mida on võimalik kasutada nii lasteaedades, kui üldhariduskoolides ja ka ülikoolides. Kuna annan ka loenguid on minu jaoks huvitav leida uusi lahendusi kuidas paremini tudengitele anda endasi loengumaterjale ning üldiselt ainet.

Strateegiad – Kuidas ma kavatsen oma eesmärgid saavutada? Missugused tegevused ma pean läbi viima ja mis järjekorras?

Oma eesmärgi saavutamiseks üritan osaleda edaspidi kõikides loengutes ning kindlasti sooritan iseseisvad tööd. Ilmselt ei teeks ka paha, kui loen ainealast kirjandust.

Vahendid/ressursid – Missuguseid vahendeid ma kasutan eesmärkide saavutamiseks (inimesed, materjalid, tehnoloogia)? Kuidas ma neile ligi pääsen?

Peamiseks vahendiks/ressursiks jääb mulle veebikeskkond ning ka õppejõud, kelle abil läbin aine. Lisaks erinevad materjalid veebist, raamatutest, aine õpikeskkonnast.

Hindamine – Kuidas ma tean, et ma olen oma eesmärgid saavutanud? Kuidas ma hindan oma saavutusi? Mis tõestab seda?

Oma suure eesmärgi/unistuse olen saavutanud siis, kui Eesti lasteaedades on kasutusel erinevad haridustehnoloogilised vahendid. Ainealaselt olen oma eesmärgi saavutanud sel hetkel, kui läbin aine edukalt ning saan ka uusi teadmisi.

Esimene ülesanne: Virtuaalsed õpikeskkonnad ja õpihaldussüsteemid

Ülesanne

Peamised virtuaalsed õpikeskkonnad ja õpihaldussüsteemid mida olen eelnevalt kasutanud on eDidaktikum, EduFeedr ja Moodle ning neid kasutan nii õpilase, kui õppejõuna.

Valisin analüüsimiseks 2012 aastal Soomes loodud virtuaalse õpihaldussüsteemi Eliademy. Eliademy on õpihaldussüsteem (learning management system; LMS), mis võimaldab kursuste loomist ning läbimist. Keskkonna kasutamiseks on vajalik kasutajakonto loomine, mida on võimalik teha e-posti, Facebooki, Google+, Twitteri või Linkedln sotsiaalvõrgustike vahendusel. See tähendab, et õpihaldussüsteemi on võimalik ühendada erinevate veebikeskkondadega, mis võimaldavad suhtlemist väljaspool keskkonda. Eliademy’s loodud kursused on sarnaselt eDidaktikumile liigendatud erinevatesse kategooriatesse, mis muudavad keskkonna õppija jaoks lihtsaks ning mugavaks. Sarnaselt on keskkonda lihtne kasutada ka õpetajal/õppejõul. Erinevalt eDidaktikumile on Eliademy’sse sisse logides kaks eraldi peamist kategooriat – õppimine ja õpetamine, mis annab selgema ja parema ülevaate.

Õpihaldusüsteemis on kursused jaotatud, vastavalt teemale ja aine sisule, gruppideks. Lisaks võimaldab Eliademy õpivideote (online course videos) loomist. Kursust luues annab süsteem võimaluse valida, kas kursus tuleb läbida ajalise piiranguga või piiranguta, mis annab võimaluse individuaalseks õppimiseks. Läbides kursuse Eliademy vahendusel on võimalik saada ka tunnistus, mille annab välja õpihaldussüsteem.

Siemens (2004) toob esile, et õppimine ei tohiks olla protsess, mida on võimalik juhtida ning rõhutab, et õppimine on olemuselt mitmetahuline ja kaootiline tegevus. Autori sõnul ei ole võimalik ühe õpihaldussüsteemiga täita kõiki õppimiseks vajalike funktsioone ning usub, et kui süsteemi lisada üha rohkem võimalusi võib see kaotada täielikult oma väärtuse keskmise kasutaja jaoks. Seda toetab vähesel määral ka Eliademy, kus, nagu mainitud eelnevalt, võib toimuda õppijate vaheline otsene suhtlus kontoga ühendatud sotsiaalvõrgustikes.

Erinevalt eelmainitule peavad Watson & Watson (2007) õpihaldussüsteemi (LMS) raamistikuks, mis juhib kogu õppimise protsessi. Autorite arvates on õpihaldussüsteemi näol tegu infrastruktuuriga, mis haldab ja vahendab struktureeritud sisu ja õpib tundma ja hindab kasutajaid ehk õppijaid individuaalselt, toetades seeläbi õppija seatud eesmärkide täitmist ning jälgib vastavat protsessi, kogudes kokku andmestiku õppeprotsessi kohta, esitledes seda tervikuna.

Kokkuvõtlikult toetan mõlema artikli autorite vaateid ning arvan, et õppimine on protsess, kus erinevused tulenevad iga õppija individuaalsetest eripäradest. Sellega seoses pean nii õppija, kui õppejõuna oluliseks, et virtuaalne õpihaldussüsteem või õpikeskkond võimaldaks õppija toetamist ning ei asenda täielikult reaalset õpikeskkonda.

Kasutatud kirjandus

Watson, W. R., & Watson, S. L. (2007). An Argument for Clarity: What are Learning Management Systems, What are They Not, and What Should They Become? TechTrends, 51(2), 28–34. http://doi.org/10.1007/s11528-007-0023-y [PDF]

Siemens, G. (2004, 22. november). Learning Management Systems: The wrong place to start learning [ajaveebipostitus]. Loetud aadressil http://www.elearnspace.org/Articles/lms.htm

Eliademy. (2012). Eliademy.com

Create a free website or blog at WordPress.com.

Up ↑