Kursuse tagasiside

Viimane postitusena aines “Digitaalsete õppematerjalide loomine”.

Kursuse ülesehitus ja sisu:

Kõige kasulikumateks teemadeks olid minu jaoks Web 2.0 vahendid õppematerjalide loomiseks ning kindlasti autoriõiguste teema. Huvitav oleks olnud põhjalikumalt uurida õppematerjalidele mõeldud nõudeid ning nende põhjal materjale luua. Kontakttundide maht oli minu arvates sobilik aine läbimiseks. Peamiselt loen Anneli M. postitusi, sest sarnaselt minule püsib ta alushariduse juures oma kirjutistega. Loengumaterjalidest oli peamiselt abi postituste tegemisel. Keeruliseks osutus sisupakettide loomise teema, mis võttis oluliselt rohkem aega, kui planeeritud. Lisaks oleks selle kohta tahtnud rohkem lugeda.

Õpimärgid:

Praeguseks hetkeks ei ole veel suutnud õpimärkide võlu leida ja näha. Aine jooksul mõistsin, et iga märk tähendam mingi osa läbimist ja saavutamist ning iga õpimärgiga kaasnesid punktid ehk õpimärkidest nn kujunes hindamisüsteem. Mozilla Backpacki kasutada ei ole jõudnud. Sobiva õpitee valisin koos õppematerjali loomise grupiga ning meie eesmärk oli esitada kõik iseseisvad tööd ning lisaks teha esitlus. Mis minu jaoks siiani arusaamatuks jäi  on õpimärkide saamise kriteeriumid. Millised on tähtajad? Milliseks on kuldsed õpimärgi kriteeriumid? Kui palju määrab postituse sisuu õpimärki saamist?  Õpimärkide idee iseenesest oli huvitav.

Partnerhinnangud:

Selle aine raames oli õppematerjali loomine ning tagasisidestamine kõige huvitavam ülesanne. Huvitav oli näha, mida nn õppematerjali kasutaja näeb ja milliseid puuduseid leiab. Lisaks kirjavigadele oli põnev lugeda inimeste eelistusi õppematerjalide ülesehituse kohta, silmaspidades, et kõikide õppijatel on erinevad õpiharjumused. Kursusekaaslase töö hindamine sundis mind kriitilise pilguga ülevaatama meie loodud õppematerjali välimust, süsteemsust ja kasutajasõbralikust.

Loengust võtan kaasa kursusekaaslaste hindamise ülesande ning kavatsen seda rakendad ajärgmisel aastal oma tudengitega.

Õppematerjali kvaliteedi hindamine

Ülesanne

Valisin viimase teema raames hindamiseks Signe õppematerjali „Säilitatavad maastikuelemendid ja digimisreeglid“.

Analüüsi leiab siit: Õppevahendi analüüs.

Signe loodud e-õppematerjal on väga huvitav ning põhjalik. Mulle meeldisid väga erinevad enesekonrtolli võimalused. Lisaks väga suur pluss oli see, et veebilehelt lahtkused ja hiljem naastes võimaldab materjal jätkata pooleli jäänud kohast. See tähendab, et õppimine võib toimuda pikema aja vältel. Õppematerjali kujundus oli kasutajasõbralik ning kergesti mõistetav.

Mis minu jaoks jäi arusaamatuks, oli õppematerjalil olev märge “Materjal on koostatud kasutaded 2016 aasta reegleid”. Ilmselt tegu minu teadmatusega, kuid millistest reeglitest on siinkohal juttu?

Olenemata on tegemist põneva õppematerjaliga.

Viies teema – õppematerjalide autoriõigus

Ülesanne

Siiani olen lisanud autoriõiguste litsentsi vaid oma rakenduskõrghariduse õpingute jooksul tehtud kirjutistele. Kuna viibisin aasta Inglismaal, siis kirjutasin palju materjale ka inglise keeles, mis on automaatselt veel suuremale publikule lihtsalt veebis kätte saamiseks.

Meie (Anneli M. ja Kati) rühmatöö teemaks on “Animatsiooni loomine lasteaias”. Juhendmaterjali loomiseks kasutasime loomade pilte ja heli. Lisaks sellele on veebilehele postitatud ISTE pädevused, millel oli juba autoriõiguste litsents juba olemas.

ISTE

Pilt 1. ISTE pädevuste autoriõigus

Pildid mille valisime autoriõiguste litsentsi ei olnud. Uurisin veidi veebis ringi ja leidsin järgmised veebilehed kust on võimalik leida avatud sisulitsentsiga pildimaterjali.  Lähtusin otsides meie valitud loomadest – hobune, koer, kass ja lammas. Leidsin järgmised veebilehed:

Kokkuvõtlikult on neid lehekülgi tohutlult, mis pakuvad nn vaba materjali.

Piltide ja heli liitmiseks kasutasime Windows Movie Makerit, mis lubab luua videomaterjale. Silmas tuleks pidada, et materjali loomise viimaseks sammuks on autoriõiguse lisamine – kõige lihtsam viis on Creative Commons litsents.

Arvan, et oma õppematerjaline valime alljärgneva autoriõiguste litsentsi:

              Attribution-NonCommercial-NoDerivs  CC BY-NC-ND
See tähendab, et materjale on õigus jagada, juhul kui märgitud on autorite nimed ning lisaks ei tohi materjali muuta.
Üldiselt on veebist lihtne leida avatud sisulitsentsiga materjale. Piisab sellest, kui Google otsingusse trükkida “royalty free” ja edasi vastavalt kas pildid – pictures või heli – music/sound jne. Mida tuleb kindlasti alati meelespidada, kui kasutada ka avatud litsentsiga pilte on see, et keegi kuskil on need pildid siiski loonud.
Kuna meil on lasteaias järgmisel nädalal meediakasvatuse ja animatsiooni loomise nädal kavatsen ka lastega peatuda teemal autoriõigused. Arvan, et just meediakasvatuse kohapealt on oluline selgitada lastele miks ei pea igasugune “materjal” jõudma veebi ning miks on tähtis üleslaetav ja jagatud sisu valida ja autoriõigutega kaitsda. Sama puudutab ka materjalide kasutamist. Lisaks sellele on laseaias eesmärgiks õpetajate digipädevuste arengu toetamine. Seoses sellega tuleks läbi viia ka õpetajatele koolitus, mille sisuks on teiste loodud (õppe)materjalide kasutamine lasteaias. Imelihtne on veebist allalaadida mõni tööleht või mõistatus, kuid autorite suhtes oleks õiglane luua ise õppematerjalid.
Antud teema on minu jaoks väga huvitav. Eriti põnev oli loengumaterjalis taaskord Ameerika õigusruumis vastuvõetud mõiste “motiveeritud maht”. Lisaks ka ärilistel eesmärkidel õppematerjalide vaba kasutamine. Seda öeldes, tuleks siiski ka õppematerjali avalikustajal olla valmis materjali nn kuritarvitamiseks, sest internetis pisivargustega tegelevat politseid ringi ei liigu. 🙂

Neljas teema: õppematerjalide koostamine nutiseadmetele

Ülesanne

Nutivahendeid kasutan igapäevatöös palju. Kuna lapsed, keda õpetan, on juba suured on neil valdavalt kõigil ka oma nutitelefonid ning selleks, et vahendeid õppetegevustesse kaasata tuleb leida uusi ja huvitavaid lahendusi. Otsustasin katsetada Plickers keskkonda ning loodud õppematerjali kasutada  lasteaias.

Plickers keskkond võimaldab küsimustiku loomist veebis, kuid ei nõua kasutamisel nutivahendit. Seega ideaalne kasutamiseks näiteks lasteaias, kus nutivahendeid ei ole üldse või ei jagu igale lapsele. Kuna meie rühmas on olnud kuu aega ka interaktiivne tahvel ning katsetame lastega erinevaid tehnoloogilisi lahendusi, siis avastasime, et Plickers on väga vinge keskkond. Lasteaias oli selle nädala teemaks vitamiinid ja tervislik toitumine.unnamed Kasutasin Plickers’it, et luua 5 küsmusega ülesanne, mis sobisid meie teemaga. Näiteks: Millise puuvilja sees on c-vitamiini? jms. Lapsed olid keskkonnast lausa vaimustunud, sest sarnasel Kahoot’ile, mida oleme eelnevalt kasutanud oli ka siin võistlus moment ning laste jaoks oli põnev näha, kes on esimene või kes vastas valesti. Järgmisesse nädalasse on planeeritud hammaste teemaline küsimustik. Erinevalt Kahootile ei ole Plinckers’is võimalik lisada küsimustena pilte. Seega kui Kahooti võimalusi kasutan lastega näiteks looduse ja keskkonna teemalises tegevuses, siis Plickers on suurepärane keel ja kõne õppetegevuste labiviimisel.

Plickers on hea keskkond tavaliste õppe- ja kasvatustegevuste või koolis tundide rikastamiseks. Keskkonnas on lihtne orienteeruda ning iga ülesanne ja juhis on kenasti lahti seletatud. Mis mulle kõige rohkem meeldis oli võimalus jagada oma materjalid erinevatesse kaustadesse ning õppijate grupid märkida värvidega ja tekitada endale süsteem. Lisaks oli võimalus luua eraldi kaustad erinevate teemade alusel.

logo

Sarnane keskkond Plickersile on ka Socrative, mis võimaldab küsimustike loomist ning tagasiside küsitluste kujundamist. Socrative pakkub erinevat stiili küsimuste loomist ning on seega võimaluste rohkem. Mis mulle kõige rohkem meeldis oli võimalus luua küsimustike gruppides töötamiseks ning lisaks võimaldab keskkond peita õpilaste nimesid, mida on hea kasutada kõrgemas kooliastmes. Plaan on Socrative keskkonda kasutada üliõpilastega aines tagasiside andmise jaoks, milleks loon kiirküsimustiku lühivastustega.

Käesolev teema huvitas mind väga ning lisaks eelmainitud kahele keskkonnale katsetasin veel Nearpod ja Zaption keskkondi, millest viimane võimaldab ka õpianalüütikat, mis on minu jaoks huvitav. Kuna olen alles keskkondi uurimas, siis pikemalt kirjutan neist hiljem.

Kolmas teema: Veeb 2.0 vahendid õppematerjalide koostamiseks

Ülesanne

 

Kolmas teema, mis tuli iseseisvalt läbida oli Veeb 2.0 vahendid õppematerjalide loomiseks. Peamised sisuhalduskeskkonnad mida olen kasutanud on blogger, wordpress ja vähesel määral ka Weebly keskkonda. Lisaks kasutan ka õppematerjalide loomise ja haldamise keskkondade hulgas suhteliselt vähetuntud keskkonda Tumblr. Eelmainitud veebikeskkond kujutab endas pigem sotsiaalmeedia väljundit, kuid keskkonna võimaluste tõttu olen üritanud kohandada seda õpingutele sobivalt. Preagusel hetkel on Tumblr’i juures minu jaoks kõige tähtsamal kohal oma veebilehe kujunduse muutmine html koodi muutes, millel on erinevalt WordPress’ile ja Blogger’ile avatud ligipääs. Lisaks on võimalik üleslaadida erinevas mahus videomaterjale, millele vahel puuduvad õigused (nt. klipid filmidest, mida kasutada juhendmaterjalina). Veeb 2.0 rakendusi ja keskkondi iseloomustab peamiselt kasutajate aktiivne roll sisuloomise (Põldoja, 2016). Selletõttu on minu jaoks oluline (õppe)materjale luues vabadus.

WordPressi kasutan palju nii enda õpingutega seotult, kui ka ise õpetades. Sellel poolaastal annan tulevastele koolieelse lasteasutuse õpetajatele loengut “Haridustehnoloogia lasteasutuses” ning olen loonud keskkonna, kuhu postitan materjalid ja ülesanded.

Interaktiivsete meediasisu loomise vahenditena kasutan peamiselt Vimeo, Youtube’i ja Prezi.com keskkondade võimalusi. Mõlemad keskkonnad tulevad kasuks minu töös täiskasvanuõppes, kui ka koolieelses lasteasutuses. Youtube materjali loomisel on alati olnud omad miinused ja plussid. Hetkel kaaluvad miinused üle, sest nagu mainitud eelpool on minu jaoks tähtis vabadus. Lastega õppevideoid luues ning monteerides on tekkinud Youtube’i üleslaadimisega probleeme, mis puudutavad just copyright küsimusi. See on ilmselt ka märkus minule endale – teiste loodud muusika kasutamine?!? Lisaks eelmainitule kasutan lasteaias ka learningapps.org keskkonna võimalusi, sest see lubab mul igale õppetegevusele ja laste vanusele sobivalt kujundada õppemäng. Alates märtsi algusest on meie lasteaias ka interaktiivne tahvel, mis tähendab, et üha rohkem tuleb leida positiivset ja head õppematerjale- ja mänge lasteaia lastele.

Õpingute käigus olen tutvunud veel MindMeister keskkonnaga, millest satusin nii vaimustusse, et lisan ka oma ainete kursuseprogrammidesse! 🙂 Väljaspool õpinguid ja tööd kasutan ka Flickr ja SoundClound keskkondi, kuid siiani ei ole veel õppetegevusega neid sidunud. Soov oleks lasteaias koos lastega kasutama hakata Flickr keskkonda, kus on võimalik luua kaust laste õppetegevuse käigus tehtud fotodest. Mis puudutab minu poolt kirjutatud töid, kasutan veebipõhist autorvahendit OER Commons. Õpingute jooksul olen palju puutunud kokku viki-põhiste keskkondadega, kuid siiani olen kasutanud juba valmis õppematerjale. Ise loomisega pole algust hetkel teinud.

Tutvusin lähemalt Quizlet keskkonnaga ning koostasin väga lühikese ja lihtsa õppematerjali katsetuseks – leab siit. Keskkonda on võimalik kasutada nii lasteaia ealiste, kui ka täiskasvanutega. Kuna mõtted hakkasid kohe peas liikuma, siis lisan mõned siia:

  1. Lasteaia lastega, saab teha näiteks äraarvamis mänge. Tekstid peavad olema suhteliselt lühikesed ning “Learn” võimalust kasutades saavad lapsed trükkida õige vastuse. Kui kasutada Quizleti tasulist osa oleks lastega veel rohkem võimalusi, sest saaks lisada ka küsimuste juurde pilte. See tähendaks, et keskkond oleks sobiv ka alla 6 aastastele lastele.
  2. Täiskasvanukoolituses kasutan Quizletõi võimalusi ilmselt ära tudengitele arvestuse panemiseks. Kuna Kahoot on juba pisut igavaks muutnud on uus keskkond hea alternatiiv.
  3. Isiklikult leiab Quizlet kohe kindlasti kasutus autokooli teoreetilise osa õpingute jooksul. Kuna mõisteid liikluses on palju ning minu õpimeetodite hulka kuulub materjali kirja panemine ja korduv lugemine ning harjutamine on Quizlet selleks lausa suurepärane.

 

Ootan juba järgmist teemat, et tutvuda lähemalt Kahoot’i ja teiste nutiseadmete-põhiste õppematerjalide loomise keskkondadega!

 

Kasutatud kirjandus:

Põldoja, H. (2016). Veeb 2.0 vahendite kasutamine õppematerjalide koostamiseks.  Loetud aadressil:  http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/veeb-2-0-vahendite-kasutamine-oppematerjalide-koostamiseks/

Teine teema: sisupakettide koostamise vahendid

Ülesande kirjelduse leiab siit.

Kirjutage saadud kogemuse põhjal ajaveebipostitus, tooge seal välja kasutatud vahendi plussid-miinused ja võrrelge varem teie poolt kasutatud õppematerjalide koostamise vahenditega. Lisage ka link enda koostatud õppematerjalile Moodle’is.

SCORM (Sharable Content Object Reference Model) kujutab endas kindla struktuuriga Zip faili, kuhu on kogutud kokku kõik õpiobjektis kasutatud materjalid/failid. Positiivsest küljest tähendab õpetajale ja üldiselt õppematerjali loojale see, et loodud materjali on võimalik esitada erinevates õpihaldussüsteemides. Negatiivsest küljest on SCORM aegunud ja ei arvesta meediasisu, mis ei ole sisupaketis. (Põldoja, 2016)

Õppematerjali koostamise vahendiks valisin eXelearning keskkonna. Tegu on avatud keskkonaga, mis võimaldab õppematerjali/keskkonna loomist. Minu jaoks oli tegu väga keerulise keskkonnaga aga ei jätnud jonni ja üritasin siiski midagi luua, sellest tingitud ka, et postitus tuleb mitu-mitu-mitu nädalat hiljem.

Üritasin õppematerjali teha lasteaiaõpetajatele ning sisuks pidi saama animatsiooni loomine ja kasutamine lasteaias. Pealkirja sain lisatud ja mõne lugemismaterjali ka ning esimese hooga oligi kõik. Kogu see keskkond muutis mind üsna pahaseks! Kuidas on võimalik nii lihtsa asja nagu seda on “õppematerjal” loomiseks luua nii keeruline keskkond? Korra kaalusin mõne teise õppejõu poolt pakutava keskkonna kasutamist aga sellest ei oleks palju kasu, sest eXelearning jääks siiski võõraks ja minu eesmärk ei ole ainelt kergelt läbida või head õppetulemust saada – oluline on omandada teadmisi.

Kokkvõtlikult veetsin õppematerjali loomiseks aega ligi 4 päeva ja tulemuseta. Arvan, et ei ole palju õpetajaid, kes veedaksid nii palju aega õpilastele õppematerjalide loomiseks.

Loodan, et eelolevas kontakttunnis saan asjale selgust. Seni pusin edasi.

Kasutatud kirjandus

Põldoja, H. (2006). Sisupakettide koostamise vahendid. Loetud aadressil: https://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/sisupakettide-koostamise-vahendid/

Esimene teema.Õpiobjekti mõiste ja õppematerjalide levitamise vahendid

Ülesanne

Erinevate õpiobjektidega olen valdavalt kokkupuutunud rakenduskõrghariduse omandamisel. Kindlasti ka magistri õpingute jooksul ning ise loenguid andes. Suures osas kasutasin repositooriumeid lõputöö kirjutamisel ning erinevate ainematerjalide otsimiseks.

Õpiobjekt – mis see on? Veebis ringi uurides leiab sõnale õpiobjekt eesti keelse vaste “terviklik, erinevates õppekontekstides taaskasutatav, õppimist toetav digitaalne ressurss.” Peamisteks õpiobjektide liikideks peetakse: Animatsioon; Audioloeng; Esitlus; Harjutus (ülesanne); Õppevideo; Simulatsioon; Sisupakett (lühikursus); Sõnastik; Test ja Videoloeng / multimeedia konspekt.

tin-can-api-map.png

Otsisin postituse ilmestamiseks head joonist ning inglise keeles. Päris head paralleeli eesti keelsele ma ei leidnud või ei osanud otsida. (muidugi oleksin võinud ise joonise teha) Ülal toodud pilt kirjeldab aga nn 2.0 õppijat.

Veebipõhiste materjalide kasutamine. Lasteaias kasutan materjale koolielu.ee ja miksike.ee keskkondadest, mida kohandan eelkooli ealistele lastele. Kuna kasutan töös lastega tehnoloogilisi vahendeid, siis loon ka ise õppematerjale – (näiteks) learningapps.org keskkonnas. Kuigi minu loodud materjalid lasteaia ealistele lastele on avalikult kätte saadavad olen kurvastuseks avastanud, et palju Eesti lasteaia õpetajad hoiavad loodud õpivara endale. see aga tähendab, et veebist leitavad materjalid on kesised. Idee poolest oleks vaja luua keskkond, kus lasteaia õpetajatel on võimalik ise luua materjali ja ligipääs teiste loodud materjalidele. Materjalide jagamiseks oleme kasutanud e-maili võimalusi ja ka tegevuse vaatlusi, kus tutvustame uusi keskkondi. Siiski ei ole materjalide jagamine tavapärane.

Õpingutes kasutan palju Evernote keskkonda, et teha märkmeid loengutes ja koguda häid mõtteid, seoses erinevate kursustega ja ka magistritööga. Samas kasutan ka alternatiivsel Google Docs’i märgete tegemiseks ja jagamiseks.

Tutvusin lähemalt HITSA repositooriumiga. Minu jaoks äärmiselt positiivne oli mitmekeelsete materjalide olemasolu ja mitmekesine materjalide kogum. Lisaks oli materjali erinevatele haridusastmetele, sh lasteaedadele (õpetajad ja lapsed), üldharidusele ja ka ülikooli õpilastele. Kõige meeldivam osa HITSA repositooriumist oli minu jaoks lehe lihtsus. Mitte just materjalide leidmise suhtes vaid veebilehe kujundus. Polnud üleliigset müra ja kära, mis tähelepanu vajalikust eemale tõmbas.

Lisaks HITSA repositooriumile tutvusin lisaks ka MERLOT keskkonnaga. Erinevalt HITSA repositooriumiga, kust leiab valdavalt materjale teksti failide näol, on MERLOT keskkonnas materjalid veebilehtedena (sh artiklid). Samas kui kombineerida kahe repostitooriumi võimalusi tähendaks see, et HITSA’st leian teoreetilised abimaterjalid ning MERLOT repositooriumist pigem praktilise väljundi. Mis Merlot repositoorimi juures on veel positiivne minu jaoks oli tagasiside andmise võimalus ehk peale valitud materjali kasutamist saab avaldada arvamust loetu kohta.

Lasteaia õpetajana on ilmselt asjakohasem Merlot keskkond, mis tutvustab veebikeskkondi. See tähendab, et erinevate ülesannete täitmiseks leian toetava keskkonna. Õppijana leian, et HITSA pigem teoreetilised materjalid aitavad mind õpingutes. Kuna mõlemal lehel on materjali massiivselt jõudsin süveneda pinnapealselt, kui mõlemalt lehelt olen leidnud juba materjale, mida kasutada oma magistritöös.

Kasutatud kirjandus:

TLÜ Avatud Ülikooli e-õppe keskus. Õpiobjektide kohustuslikud tingimused ja tugi. Loetud aadressil: https://www.tlu.ee/opmat/eope/opiobjektide_tingimused/piobjektide_ldine_kirjeldus_omadused.html

Pildimaterjal. Loetud aadressil: https://bryantanner.files.wordpress.com/2012/09/tin-can-api-map.png

 

IFI7053.DT Digitaalsete õppematerjalide koostamine 2016 – esimene postitus

Esimene postitus

Teema – Mida ma soovin õppida? Mis valdkond?

Minu jaoks on selle aine raames oluline tutvuda erinevate veebipõhiste materjalidega ja võimalustega mida kasutada täiskasvanuõppes (ise õppides ja ka õpetades).

Eesmärgid – Mis on minu õpiprojekti eesmärgid? Miks ma tahan just seda teemat õppida? Mis sunnib mind seda õppima?

Selle teemaga soovin lähemalt tutvuda, et rikastada kursuseid mida õpetajakoolituses annan. Valdavalt on viimaste aastate jooksul kursuseprogrammid jäänud samaks ning arvan, et aeg on muutusteks.

Strateegiad – Kuidas ma kavatsen oma eesmärgid saavutada? Missugused tegevused ma pean läbi viima ja mis järjekorras?

Eesmärkide saavutamiseks loon endale korrektse ja järgitava ajagraafiku, mille põhjal täidan kursuse ülesanded. Ajaplaneerimine on sel poolaastal märksõnaks!

Vahendid/ressursid – Missuguseid vahendeid ma kasutan eesmärkide saavutamiseks (inimesed, materjalid, tehnoloogia)? Kuidas ma neile ligi pääsen?

Peamiseks vahendiks jääb kindlasti õppejõud ja kursusematerjalid, kuid kindlasti ka veebipõhised keskkonnas ja lugemismaterjalid. Erialaga tuttav ema ei tee ka paha .:)

Hindamine – Kuidas ma tean, et ma olen oma eesmärgid saavutanud? Kuidas ma hindan oma saavutusi? Mis tõestab seda?

Minu jaoks on eesmärk saavutatud, kui suudan püsida ajagraafikus ning samaaegselt õpin midagi uut.