Õpiökosüsteemid

Ülesanne

Viimane ülesanne oli hajutatud- ja kehakogemuslik tunnetusmudel. Ökoloogiline õpidisain. Digitaalsed õpiökosüsteemid ja Liitreaalsuses õppimine.

Selle teema raames oli ülesandeks uurida ühe (haridus)asutuse õpiökosüsteemi ning valisime selleks Lohkva Lasteaia. Lisaks üritasime leida paralleele Tallinna lasteaedadest. Meie grupi loodud esitluse leiab siit: Lohkva Lasteaia õpiökosüsteem.

Iga õppija ja iga õpetaja kujundab oma eesmärkide ning kogemustega õpisituatsiooni. Õppimine kujuneb välja õppijate eelnevatest teadmitest ning välja kujunenud õpikeskkonnast. See omakorda loob soodsad tingimised õpiökosüsteemi tekkeks. olulist rolli mängivad ka sarnased õppetegevused keskkonnas. (Pata, 2016)

Pata.jpg

Meie uurimusest selgus, et suuresti kujundab lasteaia õpiökosüsteemi juhtkond ning ka eelarve. Pata (2016) on märkinud, et õpiökosüsteemi ei ole võimalik kontrollida, kuid siiski on võimalik seda toetada. See tähendab, et kas lasteaias on tähtis juhtkonna ning kolleegide toetus õpetamises ja ka pedagoogide õppimises ehk täiskasvanuõpe. Eraldi kujuneb välja ka õpiökosüsteem, kus õppijaks on laps. Mõlemat õpiökosüsteemi juhivad Koolieelse lasteasutuse dokumendid ning lahutamatuks osaks on tehnoloogia. Toon esile, et lasteaedades kasvab positiivne suhtumine tehnoloogia kasutamisele ning üha rohkem toetavad lasteaia laste õppimist tehnoloogilised vahendid. Võib öelda, et õpiökosüsteem lasteaias kujuneb õpetaja teadmiste ning vahendite kättesaadavuse põhiselt.

Advertisements

Sotsiaal-kultuuriline õppimine digitehnoloogiaga

Ülesanne

Valisin näiteks Keila kooli õpetaja Teele Jurtomi loodud ajaloo õpimiseks mõeldud õpistsenaariumit Vana-Kreeka kangelased ja religioon”.

Sihtgurpiks on 6.klass ja õppimine on palneeritud

Õpieesmärgid:

1) Õpilane tunneb Kreeka kaarti

2) kirjeldab kreeklaste religiooni, tuntumaid kangelaslugusid

3) oskab kasutada veebikeskkondi LearningApps ja Tricider.

Valitud õpistsenaarium toetab sotsiaal-kultuurilist õppimist, sest pakub võimalust isesesivaks tööks, kui grupitööd. Roschelle ja Teasley (1995) ning Dillenbourg (1999) rõhutavad, et sotsiaa-kultuurilise õppimise puhul on oluline koostöö ning kollaboratiivne õppimine. (Pata, 2016)

Õppimise tulemused sõltuvad õppija varasemast interaktsioonist sarnases kontekstis, teistest õppijatest, õpetajast ja õpikultuurist üldisemalt, mis selekteerib välja ja loob grupile või kogukonnale omased üheslt äratuntavad ja mõistetavad lubavused. (Pata, 2016) NimetuSotsiaal-kultuurilises õppimises on oluline jaotada õppimist ning, et ka tehnoloogia erinevad võimalused õppeprotsessi ja õpesisu omandamist. Interaktisoonis osalevad isikud omistavad tähendusi objektidele ja peab vastaspoolte poolt loodud tähendusi ümber mõtestama ning sellest mõistmisest lähtuvalt neid oma tegevusesse kaasama.

 

Kasutatud kirjandus:

Pata, K. (2016). Sotsiaal-kultuuriline õppimine digitehnoloogiaga. Loetud aadressil  https://ifi7056.files.wordpress.com/2016/01/5loeng2016.pdf

 

Situatiivne õppimine

Ülesanne

Kolmanda ülesandena tuli luua ja kirjeldada situatiivse uurimusliku õppe või kogemusliku õppe õpistsenaarium.

Brown, Collins ja Duguid kohaselt on situatiivse õppe puhul teadmised ods tegevusest mingis kontekstis ja kultuuris ning neid ei ole võimalik lahutada ega osadeks jagada. Lave sõnul on õppimine seos inimeste vahel, kus õpitav kohandatakse ühiskonnaga ning toimub läbi tegevuse. Tähtsaks peetakse ka seda, et kogemusliku ehk praktilist osa saadaks teoreetiline käsitlus.

Lasteaias saab situatiivset õpet siduda avastusõppe ja õuesõppega. Viimasel ajal olen palju ka kokku puutunud mõistega “elamuspedagoogika” , mida kirjeldatakse ka kogemusõppe või seikluskasvatusena. Tegemist on haridusfilosoofiaga, mis kirjeldab protsesside toimumist sidudes tervikuks otsese kogemuse, keskkonnamõju ja õpitu sisu. Üks tuntumaid kogemusliku õppe teoreetikuid on John Dewey (1859 – 1952) , kelle “tegemise kaudu” õppimise teooria peab tähtsaks nii füüsilist, psüühhilist ja vaimset kogemust ning selle läbi õppimist. Seikluskasvatuse teerajaja Kurt Hahn (1886–1974)„elamuspedagoogika isal“ seob oma teooriates palju Dewey seisukohti oma tööga, samas puuduvad tõendid, kas kaks meest üksteise teooriatest teadlikud on.

Kog

Lisaks eelmainitule on ka kogemusliku õppe teooriate üks rajajaid David Kolb, kelle „kogemusliku“ õppimise teooria lähtekohaks on isiklik kogemus. Kogemusse liidetakse vaatlus ja arutlemine ning seejärel teadvustamine ja mõtestamine. Tõhus õppimine nõuab Kolbi järgi neljasugust tegevust. Need on konkreetsed kogemused, reflektoorne ehk arutlev vaatlus, kogetu mõtestamine ja aktiivne tegutsemine.

Untitled

Avastusõppe sidumiseks õppe- ja kasvatustegevustesse võib näiteks kasutada GPS-kunsti võimalust. Üks võimalusi on tänavatel orienteerumine ja raja salvestamine, sealjuures erinevate olukordade ehk õpetaja poolt seatud ülesannete lahendamine. Näiteks olen 6-7.aastase lastega läbi proovinud prügi teemalise orienteerumise, kus lapsed pidid tänaval pildistama prügi. Sellele järgnes prügi sorteerimine rühmas ning veebipõhise õppemängu Prügimäng‘u mängides kinnistamise teadmised. Peale raja läbimist tekkinud kujutisest pidid lapsed kujutama prügi tänaval. Tegemisi saatis ka prügisorteerimise olulisuse ja tähtsuse  käsitlemine.

Kasutatud kirjandus

Pata, K. (2016). Situatiivne ja kogemuslik õppimine.

Loetud aadressil: https://ifi7056.files.wordpress.com/2016/01/4loeng2016.pdf

MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus. (2016) Kogemusõpe ehk Seiklusõpe. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia. Loetud aadressil:

http://ank.ee/avaleht/images/dokumendid/riskilapsed/esitlused/seikluskasvatus.pdf

Kognitiivne õppimine digitehnoloogiaga

Ülesanne

Kogitiivne õppimise puhul on tähtis roll kõikidel ajutegevuse erinevatel etappidel – tajumine, mõtlemine ja mälu. Sel puhul toimub õppimine uute teadmiste omandamisel ja olemasolevate teadmiste sidumisel. Kognitiivse ehk tunnetusliku õppimise peamised mälumudeli protsessid on info omandamine mällu – salvestamine; info alalhoidmine mälus – säilitamine; info ammutamine mälust – meenutamine e. reprodutseerimine. (Pata, 2016)

mälu

Joonis 1. Mudel uute teadmiste omandamises. Van Leeuw’i ja Chi (2003)

Valisin analüüsimiseks gümnaasiumi ühiskonnaõpetuse materjali teemal “Inimõigused”. Individuaalseks õppimiseks mõeldud keskkond on jaotatud kolmeks osaks: peamine materjal, kordamine ning mõistesõnastik. Info ammutamiseks mälust on võimalus õpilasel meenutada eelnevalt õpitut kordamise materjalidest. Selle järgneb uute teadmiste omandamine lugemismaterjali abil. Tajutud info kodeeritakse seesmisteks sõnalisteks ja pildilisteks kujutlusteks, mis salvestatakse mälujälgedena pikaajalisse mällu (Pata, 2016). Iga peatüki, sealhulgas alapeatüki, lõpus on küsimused ja arutelu võimalus, mis sunnib õpilase meenutama loetut ja siduma seda oma teadmistega.

Õppematerjali puhul on tegemist ristmeediaga, kus teema rikastamiseks on lisatud pildi- ja videomaterjale. Dr. Renira Gambarato toob esile, et ristmeedias peab lugu olema laiendatav, kasutatav eraldi meediates eri moel ja sõltumatult, sealjuures integreeritult. Iga platvorm annab loole oma lisaväärtuse. Ristmeedias paljuneb meediatoode kõiksugu meediaplatvormidel sest auditoorium, fännid jt paljundavad seda ise. (Pata, 2016) Antud materjalis on õpilasel võimalik, lisaks õpetaja poolt valitud meediamaterjalidele, ise lisa otsida ning siduda teemaga. Seeläbi toetab õpilane oma teadmiste omandamist endale sobival viisil.

Isiklikult leian, et selline õpistsenaarium on sobilik neile õpilastele, kes õpivad pigem lugedes ning märkmeid tehes ja eelistavad iseseisvat õppimist. Õpilastele, kes toetuvad õppides aruteludele ja grupitöödele ei ole antud keskkond just kõige parem väljund. Samas toetab õppimist palju meedia lisamine õppematejalile.

Kasutatud kirjandus:

Pata, K. (2016). Loengumaterjalid III.

Loetud aadressil: https://ifi7056.files.wordpress.com/2016/01/3loeng2016.pdf

E-õpik. Ühiskonnaõpetus Gümnaasiumile. Loetud aadressil: http://xn--epik-0qa.ee/uhiskonnaopetus/4-13-1-inimoigused/

Käitumuslik õppimine digitehnoloogiaga

Ülesanne

Käitumuslik õppimisteooriat tutvustas, loengumaterjalide (Pata, 2016) kohaselt, esmakordselt Skinner, kui “musta kasti” metafoori. Skinneri arvaes ei ole võimalik mõõta inimese peas ehk “mustas kastis” toimuvat, vaid tuleb jälgida teatud reaktsioone esilekutsudes inimese käitumist. Biheivioristliku õppimisteooria tähendab, et nn must kast on inimese õpetaja ning õppimine kujut
ab endas reaktsioonide esilekutsumist, mille tulemusena õppija käitumises tekivad uued mustrid.

Valisin analüüsimiseks Kersti Klauks loodud õpimängud Muki Muri, mis on suunatud eel- ja algkoolilastele.

end_muki

Õpikeskkonnast leiab erinevaid mänge, mis toetavad eesti keele ja matemaatika valdkonna oskuste arengut. All oleval pildil mõned neist.

Muki

Õpidisain

Mis on õpidisain? (Joonis 1. Õpidisain.) Kai Pata loengumaterjalide kohaselt on õpid
isaini peamiseks eesmärgiks keskenduda õpetamise sisule, õpitegevuse juhistele ja õpijuhiste järjestusele. Õpidisaini kohapealt on Muki Muri mängu peamine eesmärk keel ja kõne/eesti keele ning matemaatika õpetamisel ja lapse teadmiste rikastamisel.

Loengumaterjalid II (Pata, 2016) kohaselt on mängu puhul tegemist drillprogrammiga, kus teadmist omandatakse peamiselt meeldejätmise teel, et koguda punkte ja pääseda kõrgemale tasemele. Muki Muri keskkonas leiab mängud, kus õige vastuse/lahenduse korral on järgmine ülesanne keerulisem. Lisaks sellele toetab ülesannete lahendamist motiveerivad kiidusõnad õige lahenduskäigu korral, mis tähendab, et mängu on sisse toodud võistlusmoment. Eelkooli ealistele lastele on mäng visuaalselt kutsuvaks tehtud värviliste ja liikuvate piltidega.

Koolieelikutega töötades võin öelda, et lapsed õpivad siis, kui neil on huvitav. See tähendab, et paberile numbrite joonistamisest ei ole enam kasu. Laste huviorbiiti on tekkinud tahvelarvutid ja teised tehnoloogilised vahendid. Kuna Muki Muri mänge on võimalik kasutada erinevatel digivahenditel on see hea väljund õppetegevuse rikastamiseks. Veel enam on tähtis mängu/õpikeskkonna visuaalne välimus õppimise toetajana.

Kasutatud kirjandus:

 Pata, K. (2016). Loengumaterjalid I.  

Loetud aadressil: https://ifi7056.files.wordpress.com/2016/01/1loeng2016.pdf

Pata, K. (2016). Loengumaterjalid II. 

Loetud aadressil: https://ifi7056.files.wordpress.com/2016/01/2loeng2016.pdf

Muki Muri. Mängude keskkond: http://muki.loremipsum.ee/

Create a free website or blog at WordPress.com.

Up ↑