Moodul IV – Teadmusjuhtimine

  • Mida mõistad teadmusjuhtimise süsteemide ja tehnoloogiate all?

Teadmusjuhtimise süsteemid jagunevad kolme suurde rühma lähtudes teadmusjuhtimise protsessidest:

  • teadmushõive ja kogumise süsteemid
  • teadmuse jagamise süsteemid
  • teadmuse rakendamise süsteemid

Teadmusjuhtimise süteemid on seotus organisatsiooni eesmärkidega, see tähendab, et organisatsioon toimiks ning informatsiooni jagamine oleks asjakohane tuleb luua sobiv süsteem. Selleks võib olla siseveeb, sisekoolitusprogrammid, e-kirjade kaudu informatsiooni jagamine jms. 

Teadmusjuhtimise tehnoloogiate alla pean erinevaid (info)tehnoloogilisis lahendusi, mis toetavad organisatsioonis teadmusjuhtimise toimimist. Seejuures keskenduvad tehnoloogiad teadmuse juhtimisele, mitte info juhtimisele. Võib öelda, et teadmusjuhtimise tehnoloogiad on erinevad tarkvara ja riistvara lahendused. 

SE042013_34

  • Kuidas on teadmusjuhtimise protsessid, süsteemid, mehhanismid ja tehnoloogiad omavahel seotud?

Teadmusjuhtimise protsesside, süsteemide, mehhanismide ja tehnoloogiate omavahelised seosed toob hästi esile  Kaire Kollomi loodud tabel.

Kasutatud kirjandus:

Virkus, S. (2015). III moodul: Teadmusjuhtimise süsteemid ja tehnoloogiad, teadmiste võrgustikud ja virtuaalsed organisatsioonid. Loengukonspekt.

Advertisements

Moodul III – Teadmusjuhtimine

Ülesanne: Koosta individuaaltööna ühe konkreetse organisatsiooni, millega oled hästi tuttav, teadmusjuhtimise analüüs läbitöötatud materjalidest lähtuvalt (milliseid teadmusjuhtimise protsessid on identifitseeritavad ja millistel eesmärkidel, mida soovitaksite muuta/täiustada jms.) ja vali konkreetne mudel nimetatud organisatsiooni tarbeks.

Teadmusjuhtimine lasteaias

Valisin organisatsiooni teadmusjuhtimine analüüsimiseks Bukowitzi ja Williamsi mudeli (Joonis 1) , mis kirjeldab kõige paremini minu poolt valitud organisatsiooni vajadusi. Eelmainitud mudeli kohaselt ei seisne organisatsiooni probleem info leidmises vaid olemasoleva infoga toimetulek. 

Valitud organisatsioon on lasteaed, kus teadmusjuhtimine mängib olulist rolli, et lasteaia tegevus oleks jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline. Selleks, et lasteaias oleksid pädevad õpetajad ning juhtkond, on vajalik pidev enesetäiendamine, mis toob kaasa suurel hulgal uut informatsiooni. Lisaks ei läbi lasteaia personal kõik ühtseid koolitusi ja enesetäiendamise programme, mis tähendab, et oluline on efektiivne informatsiooni jagamine ja seotus ning töötava infrastruktuuri välja töötamine ja juhtimine. Lasteaias sõltub väga palju keskkonnast ja asutuse võimetest, sh rahalised võimalused. Keeruline on luua siseveebi või veebipõhist repositooriumit, kui puudub sellele ligipääs ehk lasteaias puuduvad arvutid.

Nüüdseks on minu poolt kirjeldatud lasteaial olemas igal rühmal arvutit, mis võimaldab personalil kiiret ligipääsu vajalikele materjalidele. See tähendab, et efektiivse teadmusjuhtimise jaoks on vajalik luua keskkond, mis sisaldaks intellektuaalset kapitali ja allikaid ning kus on võimalik välja töötada organisatsiooni teadmusjuhtimise struktuur. Infotehnoloogilise infrastruktuuri välja töötamine lasteaias tähendaks, et toimub ühtne süsteem, kus personal saaks pidevalt end täiendada ning informatsiooni vahetamine ja jagamine oleks kiire. 

Bukowitzi ja Williamsi mudeli alusel lasteaiategevust analüüsides võib öelda, et toimub uute teadmiste omandamine, kas koolitusel või muul viisil. Seejärel tuleb teadmised kasutusele võtta ning ühendada eelnevalt olemasolevate oskustega ehk igapäeva olukordades praktiline toimetulek. Viimaseks etapiks on teadmiste jagamine, mis lasteaias kujuneb peamiselt välja sisekoolitusena. Teine võimalus on lisada uut informatsiooni metoodilisse kabinetti, mis nõuab füüsilise materjali olemas olu. 

km cycle bukowitz

Joonis 1. Bukowitzi ja Williamsi (2000) mudel

Teadmusjuhtimine – Kolmas ülesanne

Ülesanne 3: Loe läbi mooduli sissejuhatus ja õpiobjektid ja analüüsi esitatud käsitlusi. Kujunda esitatud käsitluste põhjal oma argumenteeritud lähenemine järgmistes aspektides:

  • Õppiva organisatsiooni mõiste, sisu ja olemus

Õppiv organisatsioon on organisatsioon kus toimub jätkuv õppimine ja ümber kujundamine. Selline organisatsioon tegutseb jätkusuutlikult, seejuures protsesse kontrollides ja täiustades. Läbi selle omandatakse, jaotatakse, tõlgendatakse, säilitatakse jms. edukus.

  • Õppiva organisatsiooni kontseptsiooni areng ja selle peamised esindajad

Õppiv organisatsioon, kui kontseptsioon arenes 20. sajandi lõpus. Esmakordselt võttis mõiste “õppiv organisatsioon” kasutusele Peter Senge 1990 aastal.

Peamiseks esindajateks on :

Peter Senge, Art Kleiner, Richard Ross, Charlotte Roberts ja Bryan Smith.

  • Erinevused õppiva organisatsiooni ja teiste organisatsiooni arendamiskontseptsioonide vahel

Peamine erinevus õppiva organisatsiooni ja teiste organisatsiooni arendamiskontseptsioonide vahel seisneb suhtumises muudatustesse ja muutmisse. Lisaks sellele on oluline analüüsida, miks antud arendusmeetodeid kasutatakse. Õppivas organisatsioonis ei ole oluline uute teadmiste omandamine vaid olemasolevate teadmiste oskuslik kasutamine ja valmisolek õppimisele.  Õppiva organisatsiooni üks suurimaid erinevusi ongi pidev nn kahtlemine ja analüüsimine, et selgitada välja parimad praktikad.

Samas võib öelda, et õppiv organisatsioon ei ole täielikult valmis mudel vaid suund, mis toetab organisatsiooni korraldust ja arengut. Õppiva organisatsiooni näol on tegemist on järkusuutlikult tegutseva organisatsiooniga.

  • Teadmusjuhtimine õppiva organisatsiooni kontekstis

Teadmusjuhtimine on teadmiste loomise ja teadmiste süsteemse analüüsimise juhtimine organisatsioonis. Õppivas organisatsioonis on oluline töötajate kaasaminejuhtimisse ning meeskonnatöö ja suhtlemine. Seega tadmusjuhtimine toetab õppiva organisatsiooni kujunemist.

  • Haridustehnoloogia roll õppiva organisatsiooni arendamisel

Õppivat organisatsiooni iseloomustab pidev tegevuse analüüsimine ja uuendust toetav kultuur. Seejuures olemasolevate teadmiste ühendamine uutega. Haridustehnoloogia on hariduse uuendamine kasutades tehnoloogilisi vahendeid. Seega võib öelda, et haridustehnoloogia tegeleb organisatsiooni (kool, lasteaed jms.) uuendamisega ning õppiva organisatsiooni loomisega.

  • Formaalne, informaalne ja mitteformaalne õppimine

Formaalne õppimine (formal learning) toimub tüüpiliselt haridus- või koolitusasutuses, mis on õpetamiseks ja õppimiseks ette valmistatud. Õpe on korraldatud (defineeritud on õppeeesmärgid, õpiväljundid, õpiaeg ja õpitugi) ning lõpetamisel saadakse tunnistus. Formaalne õpe on õppijate seisukohast tahtlik ja sageli on suur osa formaalharidusest teatud tasemeni kohustuslik.

Informaalne õpe (informal learning) on õppija seisukohast lähtudes eesmärgistamata õppimine, mis toimub igapäevaelu situatsioonides, nt perekonnas, töökohas, vabal ajal jm. Selline õpe ei ole korraldatud (puuduvad eesmärgid, õpiaeg ja õpitugi). Üldjuhul ei lõpe selline õpe tunnistuse saamisega. Informaalne õpe on õppija seisukohast tahtmatu (või juhuslik). Sellel on tulemused, kuid need ei ole enamasti õppija jaoks koheselt nähtavad ja neid tunnustatakse harva.

Mitteformaalset õpet (non-formal learning) võib toimuda väga erinevates keskkondades, mille puhul õpetamine ja õppimine ei pruugi olla ainuke ega peamine otstarve (nt loodus). Mitteformaalne õpe on samuti eesmärgistatud, kuid vabatahtlik. Läbiviijad võivad olla nii professionaalsed koolitajad kui ka nt vabatahtlikud või omaealised. Tavaliselt ei lõpe see tunnistuse saamisega. Õpe on siiski korraldatud, õppeeesmärkide, õpiaja ja õpitoe tähenduses.

  • Infokultuur, infokäitumine ja infopädevus

Organisatsiooni infokultuur käsitleb organisatsioonis teabeedastusel kasutatavat tehnoloogiat, edastatavat sisu, väärtusi, mis on seotud infoliikumise, informatsiooni talletamise, kommunikatsiooni ja kommunikatsioonivahenditega. Infokäitumine on seotud aktiivse ja passiivse informatsiooni vastuvõtmise ja käsitlemisega. Infokirjaoskus ehk infopädevus kujutab endas süsteeme, mis toetavad suhtlust erinevate ühiskondlike gruppide vahel.

Kasutatud kirjandus:

Virkus, S. (2015). II MOODUL: TEADMUSJUHTIMINE JA ÕPPIV NING TEABEKÜLLANE ORGANISATSIOON. FORMAALNE JA INFORMAALNE ÕPPIMINE. INFOKULTUUR. Tallinn. Loetud aadressil: https://moodle.hitsa.ee/pluginfile.php/1169902/mod_resource/content/1/II%20Moodul%20Sissejuhatus.pdf 

Teadmusjuhtimine Ülesanne 2 Artikkel

Analüüsi eelpoolnimetatut artiklit järgnevatest kriteeriumitest lähtuvalt:

  • Millised on artikli peamised seisukohad?

Teadmusjuhtimist peetakse suures osas kasvavaks interdistsiplinaarseks valdkonnaks, mis on seotud süsteemi korraldusega, organisatsioonilise õppimisega ja otsustamise toetamisega.

  • Milliseid käsitlusi autor infojuhtimisest ja teadmusjuhtimisest esitab?

Davenport ja Prusak (1998) väidavad, et teadmusjuhtimine on teadmiste hõivamise, levitamise ja tõhusa kasutamise protsess.  Skyrme (1997) toob välja, et teadmsjuhtimine on süstemaatiline ja selge juhtimise vorm, kus teadmised on tihedalt seotud loomingu, origaniseerimise, teadmiste kogumise ja kasutamise protsessiga, sealjuures teadmisi oskuslikult rakendades.

  • Millised on seosed infojuhtimise ja teadmusjuhtimise vahel?

Ponelis ja Fair-Wessels (1998) kinnitab, et teadmusjuhtimine on strateegilise infojuhtimise uus mõõdel.

  • Millised on peamised järeldused, soovitused?

Artikkel on koostatud empiirilise uuringuna ning toob välja, et erinevad muudatuses juhtimises ja korralduses on peamiselt hetkelist ja kaovad kasutuselt viie aasta möödudes. Kui eelnevalt mainitut pidada rusikareegliks tundub siiski, et esialgselt on teadmusjuhtimine siiski säilinud.  Samas on täielikult võimalik, et teadmusjuhtimine on järgmine muudatus juhtimises, mis jätkab kasvamist ning muutub üheks määravaks juhtimise vormiks, omades seejuures üldiselt mõistetavat tähendust.

Selleks, et täpsemalt uurida, kas teadmusjuhtimine on jätkusuutlik juhtimise vorm vajab see aega ning kõrgemataselemist uurimist. Hetkel vajab uurimist tõsiasi kuidas eristada pikemajalisi muutusi hetkelistest nähtustest juhtimises.

  • Milliseid meetodeid autor kasutab järeldusteni jõudmiseks?

Tegemist on ülevaateartikkliga, kus autor analüüsis eelnevalt olemasolevaid uurimusi.

Teadmusjuhtimine Ülesanne 1

Teadmusjuhtimise mõiste, sisu ja olemus

Teadmusjuhtimine (Knowledge Management) kujutab endas viisi kuidas organisatsioonis toimub teadmiste kogumine, jagamine ja rakendamine, liskas teadmiste jagamise juhtimine ja organiseerimine.

Teadmusjuhtimises kasutatavad mõisted:

  • teadmustöötaja (knowledge worker) (Drucker 1959)
  • väljendatavad teadmised (explicit knowledge) ja vaiketeadmised (tacit knowledge) (Polyani 1966)
  • informatsioon – andmed, faktid ja teadmised;
  • teadmised – omandatud ja tõlgendatud informatsioon;
  • teadmus – informatsioon tähendust omavas kontekstis; teadmiste kogum, teadmised ja vaiketeadmised.
  • praktikakogukond (communities of practice) (Lave & Wenger 1991) – inimeste grupid, kes jagavad sarnaseid huve, oskusi ja/või elukutset.

Teadmusjuhtimise kontseptsiooni areng ja selle peamised esindajad

Teadmusjuhtimise mõiste võeti esimest korda kasutusele 1980ndate teisel poolel. USA juhtimiskonsultant Karl Wiig.

Peamised esindajad on: 

Hedlund (1994) – organisatsiooni teadmiste loomise, esitamise, säilitamise, ülekandmise, rakendamise ja kaitsmise protsess.

Scarabough jt (1999) – protsess või praktiline tegevus teadmiste loomiseks, kogumiseks, jagamiseks ja kasutamiseks organisatsiooni õppimise ja tegevuse tõhustamiseks.

Roots jt (2008) – teadmiste loomise ja teadmusringluse protsessi juhtimine organisatsioonis.

Prusak (2001) – informatsioon ja teadmised/teadmus kui olulisem ressurss organisatsiooni efektiivsuse ja konkurentsivõime tagamiseks.

Nonaka ja Takeuchi (1995) – teadmusjuhtimine kui strateegia, mis võimaldab luua tingimused teadmuse tõhusaks loomiseks, jagamiseks ja rakendamiseks organisatsioonis.

Koenig (2009) – teadmusjuhtimine on pigem seotud organisatsioonikultuuriga ja selle muutmisega kui info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga.

Teadmusjuhtimise arenguetapid ja neile iseloomulikud tunnused

I arenguetapp on seotud infotehnoloogiaga. Informatsiooni ja teadmiste olulisus organisasioonide edukaks toimetulekuks. Märksõnad: “parim kogemus” (best practice) ja “kogetud õppetunnid” (lessons learned)

II arenguetappi alla kuuluvad inimressursi olulisus ja kultuuridimensioon. Märksõnadeks on “õppiv organisatsioon”, “vaiketeadmised” ja “praktikakogukonnad” (communities of practice). Eesmärk: organisatsiooni kujunemine õppivaks organisatsiooniks; reflekteerivad arutelud.

III arenguetapp kujutab endas otsisüsteemide loomise olulisust, infodisaini ja struktuuri. Märksõnad: “sisuhaldus”, “metaandmed” ja “taksonoomiad”.

IV arenguetapp on organisatsioonivälise informatsiooni ja teadmiste olulisus.

Teadmusjuhtimise lähtealused ja seosed teiste teadusvaldkondadega

Teadmusjuhtimine on tugevalt seotud infojuhtimise ja dokumendihaldusega. Lisaks ka juhtimisteooriaga, informatsioonilise infrastruktuuri käsitlusega, õppimise psühholoogiaga, epistemoloogiaga, eetikaga jne

Epistemoloogia  ehk teadmisteooria on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise ja selle episteemilise õigustuse loomusega. See hõlmab inimteadmise päritolu, loomuse ja piiride uurimist.

Epistemoloogia tegeleb küsimustega: Mis on teadmine? Mis on teadmise allikad? Millal on uskumused õigustatud? Kas ja kuidas on teadmine (tunnetus) võimalik? Kas teadmiste süsteemi saab rajada kindlale eelnevalt olemasolevale vundamendile?

Infojuhtimisele ja teadmusjuhtimisele iseloomulikud tunnused

teadmusjuhtimine ja infojuhtimine

Infojuhtimine – eesmärk ontagada õige informatsioon õigel ajal ja kohas; informatsiooni tõhus haldamine ja juhtimine.

Infojuhtimine koosneb – infovajaduse väljaselgitamine, info hankimine, organiseerimine, säilitamine, infotoodete ja -teenuste arendamine, info edastamine ja eesmärgipärane kasutamine.

Teadmusjuhtimise puhul on olulised on teadmised/teadmus; teadmus – lahutamatult seotud inimestega.

Teadmiste tüpoloogia

Traditsiooniline teadmiste püramiid (DIKW mudel – Zeleny 1987)

  1. andmed (data)– informatsiooni koostisosad (märgid, sümbolid või nende kogumid);
  2. informatsioon (information) – andmed, teated, faktid, ideed sündmuste, asjade, protsesside, nähtuste jm kohta;
  3. teadmised (knowledge) – indiviidi poolt omandatud ja tõlgendatud informatsioon;
  4. teadmus/tarkus (wisdom) – informatsioon tähendust omavas kontekstis.

Ackoff (1989) – andmed, informatsioon, teadmised, arusaamad, teadmus/tarkus.

  • arusaamine (understanding).

Indiviidi teadmus – indiviidi teadmised ja vaiketeadmised ehk teadmised mida ei väljendata.

Organisatsiooni teadmus – ühise eesmärgi saavutamiseks suhtluse käigus loodav, ressursina kasutatav indiviidide teadmiste ja vaiketeadmiste kogum.

Teadmiste hankimise viisid ja allikad

Peamised teadmiste hankimise meetodit:

  1. parim kogemus või hea praktika (Best Practices) – kirjeldused koos vastava tehnoloogia, inimressursside jm vahendite kirjeldusega;
  2. organisatsiooni või korporatsiooni mälu (Organizational/Corporate Memory) – olulised sündmused ja otsustused organisatsioonis; koosneb: dokumendid, kirjed, illustreeriv materjal, videod, e-mailide kogumine, viited andmebaasidele, kogemuste ja ekspertarvamuste kirjeldused, strateegiad, elulood:
  3. praktikakogukonnad (Communities of Practice) – huvivaldkondade kuuluvate üksikisikute võrgustik; jagatakse teadmisi, kogemusi, õpitakse üksteiselt, arenetakse isiklikult ja professionaalselt.

Vaikiv ja väljendatud teadmus.

Varjatud ja väljendatud teadmuse dünaamika käsitus on formaliseeritud neljaks põhiliseks teadmuse konversiooni e teadmusringluse protsessiks:
Vaikivast – väljendatuks;
Väljendatust – abstraheeritud väljendatuks;
Absraheeritud väljendatust – internaliseeritud, omaksvõetuks, vaikivaks; 
Internaliseeritud vaikivast – alateadlikuks vaikivaks.

Kasutatud kirjandus:

Knowledge management. (2015, 06.oktoober). Loetud aadressil http://en.wikipedia.org/wiki/Knowledge_management

Dalkir, K. (2005). Knowledge Management in Theory and Practice. Loetud aadressil: https://moodle.hitsa.ee/pluginfile.php/1169766/mod_resource/content/1/knowledge-management-kimiz-dalkir.pdf 

Knowledge Research Institute, Inc. and Other Sources.Glossary of Knowledge Management. Loetud aadressil: http://www.krii.com/downloads/KM_glossary.pdf

Virkus, S. (2010). Development of Information and Knowledge Management.: Loetud aadressil: http://www.tlu.ee/~sirvir/Information%20and%20Knowledge%20Management/Development%20of%20IKM/development_of_information_and_knowledge_management.html

Virkus, S. (2015). I Moodul: Sissejuhatus teadmusjuhtimisse. Loetud aadressil: https://moodle.hitsa.ee/pluginfile.php/1169761/mod_resource/content/1/Teadmusjuhtimine%20I%20moodul%2020.09.2015.pdf

Virkus, S. (2015, 06.oktoober). Sissejuhatus teadmusjuhtimisse. Loetud aadressil: https://moodle.hitsa.ee/pluginfile.php/1169888/mod_resource/content/1/MOODUL%201.%20Sissejuhatus.pdf

Blog at WordPress.com.

Up ↑