Neljas teema: õppematerjalide koostamine nutiseadmetele

Ülesanne

Nutivahendeid kasutan igapäevatöös palju. Kuna lapsed, keda õpetan, on juba suured on neil valdavalt kõigil ka oma nutitelefonid ning selleks, et vahendeid õppetegevustesse kaasata tuleb leida uusi ja huvitavaid lahendusi. Otsustasin katsetada Plickers keskkonda ning loodud õppematerjali kasutada  lasteaias.

Plickers keskkond võimaldab küsimustiku loomist veebis, kuid ei nõua kasutamisel nutivahendit. Seega ideaalne kasutamiseks näiteks lasteaias, kus nutivahendeid ei ole üldse või ei jagu igale lapsele. Kuna meie rühmas on olnud kuu aega ka interaktiivne tahvel ning katsetame lastega erinevaid tehnoloogilisi lahendusi, siis avastasime, et Plickers on väga vinge keskkond. Lasteaias oli selle nädala teemaks vitamiinid ja tervislik toitumine.unnamed Kasutasin Plickers’it, et luua 5 küsmusega ülesanne, mis sobisid meie teemaga. Näiteks: Millise puuvilja sees on c-vitamiini? jms. Lapsed olid keskkonnast lausa vaimustunud, sest sarnasel Kahoot’ile, mida oleme eelnevalt kasutanud oli ka siin võistlus moment ning laste jaoks oli põnev näha, kes on esimene või kes vastas valesti. Järgmisesse nädalasse on planeeritud hammaste teemaline küsimustik. Erinevalt Kahootile ei ole Plinckers’is võimalik lisada küsimustena pilte. Seega kui Kahooti võimalusi kasutan lastega näiteks looduse ja keskkonna teemalises tegevuses, siis Plickers on suurepärane keel ja kõne õppetegevuste labiviimisel.

Plickers on hea keskkond tavaliste õppe- ja kasvatustegevuste või koolis tundide rikastamiseks. Keskkonnas on lihtne orienteeruda ning iga ülesanne ja juhis on kenasti lahti seletatud. Mis mulle kõige rohkem meeldis oli võimalus jagada oma materjalid erinevatesse kaustadesse ning õppijate grupid märkida värvidega ja tekitada endale süsteem. Lisaks oli võimalus luua eraldi kaustad erinevate teemade alusel.

logo

Sarnane keskkond Plickersile on ka Socrative, mis võimaldab küsimustike loomist ning tagasiside küsitluste kujundamist. Socrative pakkub erinevat stiili küsimuste loomist ning on seega võimaluste rohkem. Mis mulle kõige rohkem meeldis oli võimalus luua küsimustike gruppides töötamiseks ning lisaks võimaldab keskkond peita õpilaste nimesid, mida on hea kasutada kõrgemas kooliastmes. Plaan on Socrative keskkonda kasutada üliõpilastega aines tagasiside andmise jaoks, milleks loon kiirküsimustiku lühivastustega.

Käesolev teema huvitas mind väga ning lisaks eelmainitud kahele keskkonnale katsetasin veel Nearpod ja Zaption keskkondi, millest viimane võimaldab ka õpianalüütikat, mis on minu jaoks huvitav. Kuna olen alles keskkondi uurimas, siis pikemalt kirjutan neist hiljem.

Advertisements

Kolmas teema: Veeb 2.0 vahendid õppematerjalide koostamiseks

Ülesanne

 

Kolmas teema, mis tuli iseseisvalt läbida oli Veeb 2.0 vahendid õppematerjalide loomiseks. Peamised sisuhalduskeskkonnad mida olen kasutanud on blogger, wordpress ja vähesel määral ka Weebly keskkonda. Lisaks kasutan ka õppematerjalide loomise ja haldamise keskkondade hulgas suhteliselt vähetuntud keskkonda Tumblr. Eelmainitud veebikeskkond kujutab endas pigem sotsiaalmeedia väljundit, kuid keskkonna võimaluste tõttu olen üritanud kohandada seda õpingutele sobivalt. Preagusel hetkel on Tumblr’i juures minu jaoks kõige tähtsamal kohal oma veebilehe kujunduse muutmine html koodi muutes, millel on erinevalt WordPress’ile ja Blogger’ile avatud ligipääs. Lisaks on võimalik üleslaadida erinevas mahus videomaterjale, millele vahel puuduvad õigused (nt. klipid filmidest, mida kasutada juhendmaterjalina). Veeb 2.0 rakendusi ja keskkondi iseloomustab peamiselt kasutajate aktiivne roll sisuloomise (Põldoja, 2016). Selletõttu on minu jaoks oluline (õppe)materjale luues vabadus.

WordPressi kasutan palju nii enda õpingutega seotult, kui ka ise õpetades. Sellel poolaastal annan tulevastele koolieelse lasteasutuse õpetajatele loengut “Haridustehnoloogia lasteasutuses” ning olen loonud keskkonna, kuhu postitan materjalid ja ülesanded.

Interaktiivsete meediasisu loomise vahenditena kasutan peamiselt Vimeo, Youtube’i ja Prezi.com keskkondade võimalusi. Mõlemad keskkonnad tulevad kasuks minu töös täiskasvanuõppes, kui ka koolieelses lasteasutuses. Youtube materjali loomisel on alati olnud omad miinused ja plussid. Hetkel kaaluvad miinused üle, sest nagu mainitud eelpool on minu jaoks tähtis vabadus. Lastega õppevideoid luues ning monteerides on tekkinud Youtube’i üleslaadimisega probleeme, mis puudutavad just copyright küsimusi. See on ilmselt ka märkus minule endale – teiste loodud muusika kasutamine?!? Lisaks eelmainitule kasutan lasteaias ka learningapps.org keskkonna võimalusi, sest see lubab mul igale õppetegevusele ja laste vanusele sobivalt kujundada õppemäng. Alates märtsi algusest on meie lasteaias ka interaktiivne tahvel, mis tähendab, et üha rohkem tuleb leida positiivset ja head õppematerjale- ja mänge lasteaia lastele.

Õpingute käigus olen tutvunud veel MindMeister keskkonnaga, millest satusin nii vaimustusse, et lisan ka oma ainete kursuseprogrammidesse! 🙂 Väljaspool õpinguid ja tööd kasutan ka Flickr ja SoundClound keskkondi, kuid siiani ei ole veel õppetegevusega neid sidunud. Soov oleks lasteaias koos lastega kasutama hakata Flickr keskkonda, kus on võimalik luua kaust laste õppetegevuse käigus tehtud fotodest. Mis puudutab minu poolt kirjutatud töid, kasutan veebipõhist autorvahendit OER Commons. Õpingute jooksul olen palju puutunud kokku viki-põhiste keskkondadega, kuid siiani olen kasutanud juba valmis õppematerjale. Ise loomisega pole algust hetkel teinud.

Tutvusin lähemalt Quizlet keskkonnaga ning koostasin väga lühikese ja lihtsa õppematerjali katsetuseks – leab siit. Keskkonda on võimalik kasutada nii lasteaia ealiste, kui ka täiskasvanutega. Kuna mõtted hakkasid kohe peas liikuma, siis lisan mõned siia:

  1. Lasteaia lastega, saab teha näiteks äraarvamis mänge. Tekstid peavad olema suhteliselt lühikesed ning “Learn” võimalust kasutades saavad lapsed trükkida õige vastuse. Kui kasutada Quizleti tasulist osa oleks lastega veel rohkem võimalusi, sest saaks lisada ka küsimuste juurde pilte. See tähendaks, et keskkond oleks sobiv ka alla 6 aastastele lastele.
  2. Täiskasvanukoolituses kasutan Quizletõi võimalusi ilmselt ära tudengitele arvestuse panemiseks. Kuna Kahoot on juba pisut igavaks muutnud on uus keskkond hea alternatiiv.
  3. Isiklikult leiab Quizlet kohe kindlasti kasutus autokooli teoreetilise osa õpingute jooksul. Kuna mõisteid liikluses on palju ning minu õpimeetodite hulka kuulub materjali kirja panemine ja korduv lugemine ning harjutamine on Quizlet selleks lausa suurepärane.

 

Ootan juba järgmist teemat, et tutvuda lähemalt Kahoot’i ja teiste nutiseadmete-põhiste õppematerjalide loomise keskkondadega!

 

Kasutatud kirjandus:

Põldoja, H. (2016). Veeb 2.0 vahendite kasutamine õppematerjalide koostamiseks.  Loetud aadressil:  http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/veeb-2-0-vahendite-kasutamine-oppematerjalide-koostamiseks/

Teine teema: sisupakettide koostamise vahendid

Ülesande kirjelduse leiab siit.

Kirjutage saadud kogemuse põhjal ajaveebipostitus, tooge seal välja kasutatud vahendi plussid-miinused ja võrrelge varem teie poolt kasutatud õppematerjalide koostamise vahenditega. Lisage ka link enda koostatud õppematerjalile Moodle’is.

SCORM (Sharable Content Object Reference Model) kujutab endas kindla struktuuriga Zip faili, kuhu on kogutud kokku kõik õpiobjektis kasutatud materjalid/failid. Positiivsest küljest tähendab õpetajale ja üldiselt õppematerjali loojale see, et loodud materjali on võimalik esitada erinevates õpihaldussüsteemides. Negatiivsest küljest on SCORM aegunud ja ei arvesta meediasisu, mis ei ole sisupaketis. (Põldoja, 2016)

Õppematerjali koostamise vahendiks valisin eXelearning keskkonna. Tegu on avatud keskkonaga, mis võimaldab õppematerjali/keskkonna loomist. Minu jaoks oli tegu väga keerulise keskkonnaga aga ei jätnud jonni ja üritasin siiski midagi luua, sellest tingitud ka, et postitus tuleb mitu-mitu-mitu nädalat hiljem.

Üritasin õppematerjali teha lasteaiaõpetajatele ning sisuks pidi saama animatsiooni loomine ja kasutamine lasteaias. Pealkirja sain lisatud ja mõne lugemismaterjali ka ning esimese hooga oligi kõik. Kogu see keskkond muutis mind üsna pahaseks! Kuidas on võimalik nii lihtsa asja nagu seda on “õppematerjal” loomiseks luua nii keeruline keskkond? Korra kaalusin mõne teise õppejõu poolt pakutava keskkonna kasutamist aga sellest ei oleks palju kasu, sest eXelearning jääks siiski võõraks ja minu eesmärk ei ole ainelt kergelt läbida või head õppetulemust saada – oluline on omandada teadmisi.

Kokkvõtlikult veetsin õppematerjali loomiseks aega ligi 4 päeva ja tulemuseta. Arvan, et ei ole palju õpetajaid, kes veedaksid nii palju aega õpilastele õppematerjalide loomiseks.

Loodan, et eelolevas kontakttunnis saan asjale selgust. Seni pusin edasi.

Kasutatud kirjandus

Põldoja, H. (2006). Sisupakettide koostamise vahendid. Loetud aadressil: https://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/sisupakettide-koostamise-vahendid/

Kognitiivne õppimine digitehnoloogiaga

Ülesanne

Kogitiivne õppimise puhul on tähtis roll kõikidel ajutegevuse erinevatel etappidel – tajumine, mõtlemine ja mälu. Sel puhul toimub õppimine uute teadmiste omandamisel ja olemasolevate teadmiste sidumisel. Kognitiivse ehk tunnetusliku õppimise peamised mälumudeli protsessid on info omandamine mällu – salvestamine; info alalhoidmine mälus – säilitamine; info ammutamine mälust – meenutamine e. reprodutseerimine. (Pata, 2016)

mälu

Joonis 1. Mudel uute teadmiste omandamises. Van Leeuw’i ja Chi (2003)

Valisin analüüsimiseks gümnaasiumi ühiskonnaõpetuse materjali teemal “Inimõigused”. Individuaalseks õppimiseks mõeldud keskkond on jaotatud kolmeks osaks: peamine materjal, kordamine ning mõistesõnastik. Info ammutamiseks mälust on võimalus õpilasel meenutada eelnevalt õpitut kordamise materjalidest. Selle järgneb uute teadmiste omandamine lugemismaterjali abil. Tajutud info kodeeritakse seesmisteks sõnalisteks ja pildilisteks kujutlusteks, mis salvestatakse mälujälgedena pikaajalisse mällu (Pata, 2016). Iga peatüki, sealhulgas alapeatüki, lõpus on küsimused ja arutelu võimalus, mis sunnib õpilase meenutama loetut ja siduma seda oma teadmistega.

Õppematerjali puhul on tegemist ristmeediaga, kus teema rikastamiseks on lisatud pildi- ja videomaterjale. Dr. Renira Gambarato toob esile, et ristmeedias peab lugu olema laiendatav, kasutatav eraldi meediates eri moel ja sõltumatult, sealjuures integreeritult. Iga platvorm annab loole oma lisaväärtuse. Ristmeedias paljuneb meediatoode kõiksugu meediaplatvormidel sest auditoorium, fännid jt paljundavad seda ise. (Pata, 2016) Antud materjalis on õpilasel võimalik, lisaks õpetaja poolt valitud meediamaterjalidele, ise lisa otsida ning siduda teemaga. Seeläbi toetab õpilane oma teadmiste omandamist endale sobival viisil.

Isiklikult leian, et selline õpistsenaarium on sobilik neile õpilastele, kes õpivad pigem lugedes ning märkmeid tehes ja eelistavad iseseisvat õppimist. Õpilastele, kes toetuvad õppides aruteludele ja grupitöödele ei ole antud keskkond just kõige parem väljund. Samas toetab õppimist palju meedia lisamine õppematejalile.

Kasutatud kirjandus:

Pata, K. (2016). Loengumaterjalid III.

Loetud aadressil: https://ifi7056.files.wordpress.com/2016/01/3loeng2016.pdf

E-õpik. Ühiskonnaõpetus Gümnaasiumile. Loetud aadressil: http://xn--epik-0qa.ee/uhiskonnaopetus/4-13-1-inimoigused/

Käitumuslik õppimine digitehnoloogiaga

Ülesanne

Käitumuslik õppimisteooriat tutvustas, loengumaterjalide (Pata, 2016) kohaselt, esmakordselt Skinner, kui “musta kasti” metafoori. Skinneri arvaes ei ole võimalik mõõta inimese peas ehk “mustas kastis” toimuvat, vaid tuleb jälgida teatud reaktsioone esilekutsudes inimese käitumist. Biheivioristliku õppimisteooria tähendab, et nn must kast on inimese õpetaja ning õppimine kujut
ab endas reaktsioonide esilekutsumist, mille tulemusena õppija käitumises tekivad uued mustrid.

Valisin analüüsimiseks Kersti Klauks loodud õpimängud Muki Muri, mis on suunatud eel- ja algkoolilastele.

end_muki

Õpikeskkonnast leiab erinevaid mänge, mis toetavad eesti keele ja matemaatika valdkonna oskuste arengut. All oleval pildil mõned neist.

Muki

Õpidisain

Mis on õpidisain? (Joonis 1. Õpidisain.) Kai Pata loengumaterjalide kohaselt on õpid
isaini peamiseks eesmärgiks keskenduda õpetamise sisule, õpitegevuse juhistele ja õpijuhiste järjestusele. Õpidisaini kohapealt on Muki Muri mängu peamine eesmärk keel ja kõne/eesti keele ning matemaatika õpetamisel ja lapse teadmiste rikastamisel.

Loengumaterjalid II (Pata, 2016) kohaselt on mängu puhul tegemist drillprogrammiga, kus teadmist omandatakse peamiselt meeldejätmise teel, et koguda punkte ja pääseda kõrgemale tasemele. Muki Muri keskkonas leiab mängud, kus õige vastuse/lahenduse korral on järgmine ülesanne keerulisem. Lisaks sellele toetab ülesannete lahendamist motiveerivad kiidusõnad õige lahenduskäigu korral, mis tähendab, et mängu on sisse toodud võistlusmoment. Eelkooli ealistele lastele on mäng visuaalselt kutsuvaks tehtud värviliste ja liikuvate piltidega.

Koolieelikutega töötades võin öelda, et lapsed õpivad siis, kui neil on huvitav. See tähendab, et paberile numbrite joonistamisest ei ole enam kasu. Laste huviorbiiti on tekkinud tahvelarvutid ja teised tehnoloogilised vahendid. Kuna Muki Muri mänge on võimalik kasutada erinevatel digivahenditel on see hea väljund õppetegevuse rikastamiseks. Veel enam on tähtis mängu/õpikeskkonna visuaalne välimus õppimise toetajana.

Kasutatud kirjandus:

 Pata, K. (2016). Loengumaterjalid I.  

Loetud aadressil: https://ifi7056.files.wordpress.com/2016/01/1loeng2016.pdf

Pata, K. (2016). Loengumaterjalid II. 

Loetud aadressil: https://ifi7056.files.wordpress.com/2016/01/2loeng2016.pdf

Muki Muri. Mängude keskkond: http://muki.loremipsum.ee/

Esimene teema.Õpiobjekti mõiste ja õppematerjalide levitamise vahendid

Ülesanne

Erinevate õpiobjektidega olen valdavalt kokkupuutunud rakenduskõrghariduse omandamisel. Kindlasti ka magistri õpingute jooksul ning ise loenguid andes. Suures osas kasutasin repositooriumeid lõputöö kirjutamisel ning erinevate ainematerjalide otsimiseks.

Õpiobjekt – mis see on? Veebis ringi uurides leiab sõnale õpiobjekt eesti keelse vaste “terviklik, erinevates õppekontekstides taaskasutatav, õppimist toetav digitaalne ressurss.” Peamisteks õpiobjektide liikideks peetakse: Animatsioon; Audioloeng; Esitlus; Harjutus (ülesanne); Õppevideo; Simulatsioon; Sisupakett (lühikursus); Sõnastik; Test ja Videoloeng / multimeedia konspekt.

tin-can-api-map.png

Otsisin postituse ilmestamiseks head joonist ning inglise keeles. Päris head paralleeli eesti keelsele ma ei leidnud või ei osanud otsida. (muidugi oleksin võinud ise joonise teha) Ülal toodud pilt kirjeldab aga nn 2.0 õppijat.

Veebipõhiste materjalide kasutamine. Lasteaias kasutan materjale koolielu.ee ja miksike.ee keskkondadest, mida kohandan eelkooli ealistele lastele. Kuna kasutan töös lastega tehnoloogilisi vahendeid, siis loon ka ise õppematerjale – (näiteks) learningapps.org keskkonnas. Kuigi minu loodud materjalid lasteaia ealistele lastele on avalikult kätte saadavad olen kurvastuseks avastanud, et palju Eesti lasteaia õpetajad hoiavad loodud õpivara endale. see aga tähendab, et veebist leitavad materjalid on kesised. Idee poolest oleks vaja luua keskkond, kus lasteaia õpetajatel on võimalik ise luua materjali ja ligipääs teiste loodud materjalidele. Materjalide jagamiseks oleme kasutanud e-maili võimalusi ja ka tegevuse vaatlusi, kus tutvustame uusi keskkondi. Siiski ei ole materjalide jagamine tavapärane.

Õpingutes kasutan palju Evernote keskkonda, et teha märkmeid loengutes ja koguda häid mõtteid, seoses erinevate kursustega ja ka magistritööga. Samas kasutan ka alternatiivsel Google Docs’i märgete tegemiseks ja jagamiseks.

Tutvusin lähemalt HITSA repositooriumiga. Minu jaoks äärmiselt positiivne oli mitmekeelsete materjalide olemasolu ja mitmekesine materjalide kogum. Lisaks oli materjali erinevatele haridusastmetele, sh lasteaedadele (õpetajad ja lapsed), üldharidusele ja ka ülikooli õpilastele. Kõige meeldivam osa HITSA repositooriumist oli minu jaoks lehe lihtsus. Mitte just materjalide leidmise suhtes vaid veebilehe kujundus. Polnud üleliigset müra ja kära, mis tähelepanu vajalikust eemale tõmbas.

Lisaks HITSA repositooriumile tutvusin lisaks ka MERLOT keskkonnaga. Erinevalt HITSA repositooriumiga, kust leiab valdavalt materjale teksti failide näol, on MERLOT keskkonnas materjalid veebilehtedena (sh artiklid). Samas kui kombineerida kahe repostitooriumi võimalusi tähendaks see, et HITSA’st leian teoreetilised abimaterjalid ning MERLOT repositooriumist pigem praktilise väljundi. Mis Merlot repositoorimi juures on veel positiivne minu jaoks oli tagasiside andmise võimalus ehk peale valitud materjali kasutamist saab avaldada arvamust loetu kohta.

Lasteaia õpetajana on ilmselt asjakohasem Merlot keskkond, mis tutvustab veebikeskkondi. See tähendab, et erinevate ülesannete täitmiseks leian toetava keskkonna. Õppijana leian, et HITSA pigem teoreetilised materjalid aitavad mind õpingutes. Kuna mõlemal lehel on materjali massiivselt jõudsin süveneda pinnapealselt, kui mõlemalt lehelt olen leidnud juba materjale, mida kasutada oma magistritöös.

Kasutatud kirjandus:

TLÜ Avatud Ülikooli e-õppe keskus. Õpiobjektide kohustuslikud tingimused ja tugi. Loetud aadressil: https://www.tlu.ee/opmat/eope/opiobjektide_tingimused/piobjektide_ldine_kirjeldus_omadused.html

Pildimaterjal. Loetud aadressil: https://bryantanner.files.wordpress.com/2012/09/tin-can-api-map.png

 

IFI7053.DT Digitaalsete õppematerjalide koostamine 2016 – esimene postitus

Esimene postitus

Teema – Mida ma soovin õppida? Mis valdkond?

Minu jaoks on selle aine raames oluline tutvuda erinevate veebipõhiste materjalidega ja võimalustega mida kasutada täiskasvanuõppes (ise õppides ja ka õpetades).

Eesmärgid – Mis on minu õpiprojekti eesmärgid? Miks ma tahan just seda teemat õppida? Mis sunnib mind seda õppima?

Selle teemaga soovin lähemalt tutvuda, et rikastada kursuseid mida õpetajakoolituses annan. Valdavalt on viimaste aastate jooksul kursuseprogrammid jäänud samaks ning arvan, et aeg on muutusteks.

Strateegiad – Kuidas ma kavatsen oma eesmärgid saavutada? Missugused tegevused ma pean läbi viima ja mis järjekorras?

Eesmärkide saavutamiseks loon endale korrektse ja järgitava ajagraafiku, mille põhjal täidan kursuse ülesanded. Ajaplaneerimine on sel poolaastal märksõnaks!

Vahendid/ressursid – Missuguseid vahendeid ma kasutan eesmärkide saavutamiseks (inimesed, materjalid, tehnoloogia)? Kuidas ma neile ligi pääsen?

Peamiseks vahendiks jääb kindlasti õppejõud ja kursusematerjalid, kuid kindlasti ka veebipõhised keskkonnas ja lugemismaterjalid. Erialaga tuttav ema ei tee ka paha .:)

Hindamine – Kuidas ma tean, et ma olen oma eesmärgid saavutanud? Kuidas ma hindan oma saavutusi? Mis tõestab seda?

Minu jaoks on eesmärk saavutatud, kui suudan püsida ajagraafikus ning samaaegselt õpin midagi uut.

 

“Mac OS vs MS Windows”

Kuna kokkupuude Linuxiga on vähene valisin analüüsimiseks Mac OS ja MS Windows operatsioonisüsteemid.

Mac OS süsteemis tegutsen peamiselt Balti Filmi- ja Meediakoolis, kus annan loenguid ja juhendan Laste Filmikooli. Enamus tööst toimub Apple klassiruumides. Nagu iga algaja Mac’i kasutaja ei osanud ma esialgu avatuid ‘aknaid’ sulgeda, sest erinevalt Windowsist on kogu süsteem tagurpidid. Samas leian, et Apple arvutite, IPadide ja telefonide operatsioonisüsteem on oluliselt paremini liigendatud ja kasutajasõbralikum. Minu jaoks kõige meeldivam osa on ekraani vaade või viisakus. Desktop või siis töölaud ei ole täis imevidinaid ja faile vaid selle asemel on välimus korrektne ning kõik on kergesti kättesaadav. Minu jaoks kõige negatiivsem osa Mac OS puhul on see, et süsteem ei toeta paljusid tarkvara lahendusi, mida saab kasutada Windows arvutitel- alustades näiteks MS Office rakendustest. Kuigi on Mac on välja toonud suureärased alternatiivid tundub minu jaoks siiski ebavajalik nii tugev erinevus kahe dokumendisüsteemi vahel. Samas on Apple arvutite suurepäraseid programme, mida ei toeta Windows op-süsteem (nt. Final Cut Pro X).

OS_X_El_Capitan_screenshot

Oma igapäevatöös ja õpingutes kasutan valdavalt Windows operatsioonisüsteemil töötavaid arvuteid. Hetkel vaidlen iseendaga, kas tasub minna Windows 8 pealt üle Windows 10 peale. Minu arvates on Windowsi suur pluss see, et kui endale Microsoft konto luua, siis võib ükskõik millises Windows operatsioonisüsteemiga arvutis sisse astuda oma materjalidele jne. Samas on see äärmiselt ohtlik ja kergesti ligipääsetav viis inimeste isiklikele andmetele- vaja on teada vaid e-maili ja parooli. Kuna ma olen kasvanud üles Windows op-süsteemidega arvutite keskel, siis tulen mingil-määral toime ka nende parandamise ja korrashoiuga. Kindlasti ei saa öelda, et ole infotehnoloog aga isiklikhuvi on suur.

Windows_8.1_Start_screen

Alates selle aasta augustist kasutan ka Iphone ning peab ütlema, et erinevalt teistele Android või Windows telefonidele on see palju lihtsam ning minu arvates on ka võimalusi rohkem. Video, pildi ja muusika materjali ei tuubeldata ning ‘backup’ita’ igal võimalusel ja süsteem töötab probleemideta.

Viimasel ajal kaldub minu huvi rohkem Apple arvutite poole ning arvan, et tulevikus astun Windowsi maailmast täiesti välja. Samas tundub hüpe ühelt teisele liiga järsk ning ebamugav, sest see tähendaks dokumentide ja failide ümbervormistamist ja üldiselt kaoksid kõik projektid ja materjalid, mida teise operatsioonisüsteemi programmid ei toeta. Arvan, et mõlemal süsteemil on väga palju eeliseid teise ees, kuid ühte head on keeruline valida. Oleks võimalus oleks minu arvutis mõlemad operatsioonisüsteemid ja neid saaks kasutada paralleelselt.

Create a free website or blog at WordPress.com.

Up ↑