Mida tähendab HT roll minu jaoks? (HT Taristu)

Arenenud ühiskonnas on äärmiselt oluline, et lisaks traditsioonilistele õppevahenditele ja –meetoditele kasutatakse ka uuenenud tehnoloogilisi lahendusi ja vahendeid. Tehnoloogiliste vahendite kasutamine õppetegevustes toetab õpimotivatsiooni kujunemist ja põnevamat ja ülesannetele orienteeritud õppimist, mida võibki pidada õppetegevuse kvaliteedi tõstmiseks  Selleks, et haridusasutuses oleks selliste vahendite kasutamine tavapärane on vajalik, et õpetajaid toetaks haridustehnoloog, kes omab vajalikku pedagoogilist ja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alast kompetentsi, lihtsamalt öeldes on oluline, et haridusametis oleks õpetaja või õppejõud kes omab haridustehnoloogilisi pädevusi.

Haridustehnoloogi esmaseks ülesanneteks haridusasutuses ja õppekvaliteedi tõstmisel on töötajate haridustehnoloogiliste pädevuste kaardistamine. Kõrge õppekvaliteedi saavutamiseks haridusasutuses on oluline kõikide töötajate motiveeritus toime tulla tehnoloogiliste vahenditega. Haridustehnoloogi ülesandeks on võimaldada piisavalt koolitusi, et õpetaja oleksid valmis õppetegevusi läbi viima kasutades uuenenud võimalusi. Lisaks sellele on haridustehnoloogi ülesandeks kriitiliselt hinnata digitaalse õppevara olemasolu. Selleks, et tehnoloogiliste vahendite kasutamine õppetegevustes oleks tavapärane on ilmselgelt vajalik, et vastavad vahendid oleksid üldse olemas.

Haridustehnoloog peaks olema suuteline leidma võimalusi IKT vahendite ja võimaluste kasutamiseks õppetöös ning õpikeskkonna loomiseks, seejuures kasutades IKT-põhiseid suhtlusvahendeid.  Kaasates õppeprotsessi IKT vahendeid on õpetajal võimalus arvestada laste individuaalsuse ja huvidega ning kasutada lapsi motiveerivaid ülesandeid, sealhulgas muutes laste arengukeskkonna mitmekesisemaks ja luua laiemad võimalused laste võimetekohaseks individuaalseks arendamiseks.

Info- ja kommunikatsioonivahendite kasutamine õppe- ja kasvatustegevustes võimaldab õpetajal laste õppimist ja mängu toetada, arendada nii enda, kui ka kolleegide oskusi digivahendite kasutamisel ning tugevdada õpetajate, laste ja lastevanemate vahelisi suhteid kooleelses lasteasutuses. IKT vahendite kasutamist ei saa pidada just lihtsaks ülesandeks, sellepärast ongi oluline, et õpetaja ainealastele teadmistele lisaks on olemas inimene, kes suudab planeeritud õppetegevusele sobivat tehnoloogilist lahendust soovitada ning vastavalt juhendada. Hariduse valdkonnas töötavate inimeste ülesandeks on neid selleks ettevalmistada, pidades seejuures silmas, et info- ja kommunikatsiooni tehnoloogia vahendite hulka ei kuulu vaid arvutid ja mobiilsed vahendid.

Minu suurim edu-elamus seoses haridustehnoloogiaga oli ilmselt eelmisel nädalal, kui minu 6-7 aastased lapsed lasteaias võtsid nii muuseas arvutid ning hakkasid nendega tegutsema. Lego WeDo robotite tegemine ja programmeerimine ei ole nende jaoks enam isegi huvitav. Nüüd ootame, et Makey Makey komplektid jõuaksid meieni ning uuel aastal planeerime Rasberry Pi ning BeeBot’ide soetamist. Minu jaoks on oluline, et lapsed saaksid toimetada igapäevaselt nii, et neil oleks huvitav. Kuna lapse arengu juures mängib suurt ja väga tähtsat rolli eneseväljendus, siis tegutsengi oma rühmas just laste soovide ajendil, sealjuures muidugi silmas-pidades riikliku õppekava soove.

Kõige raskem osa minu töös haridustehnoloogina on adekvaatse nõu ja abi andmine. Kahtlen alati enda pädevuses ja oskustes ning tunnen üldjuhul halvasti, kui oska õpetajatele või tudengitele vastust anda. Samas tean, et kõikidele küsimustele ei peagi vastust teadma ning vahel piisab, kui koos leiame lahenduse. Lisaks sellele tekkib tihti olukord, eelkõige lasteaias, et õpetajad kasutavad minu nõustamisoskusi ära igas eluvaldkonnas. Ilmselt oskamatusest öelda ei juhtub tihti, et toimetan ise arvutis või tehnika vahenditega, et saaks kiirelt tehtud ja korralikult. Samas tähendab see, et õpetajad ei omanda uusi teadmisi ja oskusi ning tulevad sama murega mõne päeva pärast taas minu juurde – seda võib nimetada nõiaringiks ilmselt.

Selleks, et saaks toimuda õppekvaliteedi areng on vajalik vastavate pädevustega inimene. Kiirelt areneva tehnoloogia tõttu saab rääkida füüsilisest ehk reaalses elus funktsioneerivast õpikeskkonnast, virtuaalsest keskkonnast, kus õppija kasutab erinevaid programme ja operatsioonisüsteeme ning hübriidsest ehk avardatud õpikeskkonnast, kus põimuvad omavahel tegelik ja virtuaalne reaalsus. Olemata keskkonna eripärast on keskkonna peamiseks rolliks siiski õppijaid motiveerida ning pakkuda võimalusi loovaks eneseväljenduseks ja õpitegevuseks. Tehnoloogiliste vahendite kasutamine ei ole võimalik, kui puudub sobiv väljaõppe. Kokkuvõtvalt võibki öelda, et haridustehnoloogi olemasolu haridusasutuses on elutähtis.

HT Taristu (neljas kodunetöö)

1. Anna lühiülevaade, milline seminar, loeng/taristukogemus on sind sinu töös kõige enam innustanud või mõjutanud (st. mitte meie kursuse raames, ikka üleüldiselt:). Teisisõnu: millest ammutad inspiratsiooni või kelle sõnad sul raskel ajal kõrvus helisevad.

2. Õpetajate nõustamine keerulistes olukordades:
a. interneti ohtutus – kas õpetaja ja õpilane peaks või ei peaks online võrgustikus sõbrad olema ja oma tööd korradama?
b. autorikaitse ja isikukaitse teema kasutades laste tehtud töid, nendest pilte ja jagades oma materjale (lastega, kolleegidega, avalikkusega)
c. Tahaks teha taristu teemalist projekti, aga kuidas? Jaga oma kogemusi kuidas olete teinud projekte, kuidas teeksite (kui ei ole varem teinud, mida kindlasti teha ei soovita)

 

Minu jaoks kõige innustavam kogemus seoses haridustehnoloogia ja tehnoloogilised vahendid oli Inglismaal õppides eelmisel aastal. Osalesin loengus Moving Image Production ning minu õppejõud John ja James õpetasid igapäevatöös 4-6 klassi õpilasi. Õppejõudude jaoks oli täiesti tavapärane luua lastega animatsioone ja kasutada erinevaid tehnoloogilisi vahendeid õppetööd. Tänaseks on üks neist õppejõududest minu mentor ja toetaja Inglismaaga seotud projektides.

Kuna alustasin ise sel aastal animatsiooni loengu andmist ülikoolis, siis võtan palju eeskuju ja kasutan kogemusi eelmise aasta loengust. Kuna loeng toimus Londoni filmikoolis (British Film Institute), siis kasutasime vapustavaid kaameraid ja vahendeid filmide tegemiseks. See inspireeris ka mind loengut läbiviima Tallinna Ülikooli SuperNova kinosaalis. Hirmutav esialgu, kuid eduelamus oli vapustav.

inspire

a) Isiklikult arvan, et õpetaja ja õpilase suhtlus ei tohiks jõuda sotsiaalmeedia tasemele. Oleneb kindlasti õpetaja ja õpilaste vanusest muidugi. Isiklikust kogemusest pean lihtsalt ütlema, et kuna minu esimesed tudengid on valdavalt minust vaid ühe aasta nooremad, siis oli raske leida viis suhtlemiseks, mis oleks kiire. Kahjuks või õnneks jõudsid asjad nii kaugele, et meie vaheline suhtlus toimus läbi Facebooki, mis on tekitas vastakad mõtted ja tunded, kuna minu jaoks ei ole facebook sobilik õppimise meedium.

b) Piltide, tööde ja videomaterjali jagamisega tuleb alati olla väga kriitiline. Lasteaias on mul vanematega kokkulepe, et võin tehtud pilte kasutada oma õppetöös, kuid kindlasti ilma nimeteta. Samas ei ole vanemad kunagi vastu, kui nende laste pildid on lasteaias seinte peal või neile näitamiseks. Üldjuhul hoidun piltide ja videote jagamisest.

c) Projektid on alati huvitavad ja väljakutsuvad. Kuna Eesti lasteaedades on tehnoloogia ja igasugune haridustehnoloogia suhteliselt tabu teema, siis tahaksin väga edendada just seda valdkonda. Kuidas ja millised vahendid peaksid olemas olema lasteaedades? Kuidas neid sinna saada – rahaliselt? Jne.

 

Taristu kasutusdisain

Kasutan selle aine raames ära Riistvara koolis aine arendusprojekti.

Seega teemaks ka siin kohal “Interaktiivne tahvel alushariduses”.

Ressursi kirjeldus

Eesti lasteaedades on populaarne interaktiivne tahvel Promethean, kelle ActiveBoard on loonud lasteaedades täielikult uue tähenduse sõnale koostöö. Elektromagnetilisel “üleskorjaval” tehnoloogial põhinevaid interaktiivseid tahvelt tuntakse, kui “kõvade” laudadena, sest nende välispind on tasane ning sarnaneb jäikuse ja üldise tahke pinna tõttu tavapärasele tahvlile. Prometheani tahvlid toimivad spetsiaalse elektroonilise pliiatsiga, kus vahendi liikumisel aktiveerub tahvli ekraanis olevad andurid ning talletavad antud käsklused. Selle interaktiivse tahvli tüübi puhul on oluline elektrooniline pliiats ning sõrmega tahvlit kasutada ei ole võimalik. Tahvli kasutamiseks on vajalik tarkvara ActiveInspire, mis erinevalt SMART tahvlile võimaldab simultaanset kasutamist, see tähendab, et ühte tahvlit on võimalik korraga kasutada kahel või enamal inimesel, muutes ekraanil olevat materjali (pilt, video jms). Sellegi poolest nõuab tahvel, et igal kasutajal oleks elektrooniline pliiats. Lisaks on Prometehani ActivBoardi peamiseks erinevuseks SMART Board’ist manipuleerimisvahendite vähesus, sest tahvliga on kaasas vaid kaks pliiatsit. Sellest olenemata on pliiatsite värve võimalik muuta ning lisaks töötavad need sõrmele lisaks tahvlil ka sarnaselt arvutihiirele veebibrauserites ja teistes arvuti programmides (MS Office, Paint, Windows Media Player). Teiseks erinevuseks SMART tahvli ja Promethean tahvli vahel on tahvli kasutamise piiritletus vaid tarkvara siseselt ehk pliiatsid töötavad joonistamis- ja kirjutamis vahendina vaid ActiveInspire tarkvaras. Promethen on tahvlile lisaks loonud ka puldid (ActiveVote ja ActiveExpression), millega saab tahvli tarkvara (ActiveInspire) kasutades luua teste, teadmistekontrolle, kontrolltöid jms ning neid läbi viia, lastes õpilastel puldi abil küsimustele vastata.

Kasutusvaldkonna kirjeldus

Kuigi õpetaja kutsestandard eeldab, et õpetajal peavad olema oskused IKT-vahendite kasutamiseks ja rakendmiseks õppetöösse, siis koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatustööd reguleeriv koolieelse lasteasutuse õppekavas ei ole määratud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia olulisus töös lastega. Samas võib lasteaia õppe- ja kasvatustegevusi planeerides luua seoseid üldhariduse järgmise haridustaseme õppekavaga – põhikooli riikliku õppekavaga. Põhikooli riiklik õppekava (edaspidi RÕK) loob selge arusaama kuidas ja kui palju peaks tegevõpetaja õpet kavandades ja elluviies kasutama IKT-vahendeid, eelkõige kaasaegset ja mitmekesist õppemetoodikat, -viise ja -vahendeid, sealhulgas audio- ja visuaalseid õppevahendeid, et arendada lastest oskuslikke ning vastutustundlikke tehnoloogia kasutajaid. RÕKi (2010) kohaselt peavad kooliõpetajad ning teised õpilase igapäevases elukeskkonnas viibivad inimesed jälgima, et kasutatakse eakohast ning individuaalsele eripärale kohanduvat õppevara, milleks on kaasaegsetel info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevad vahendid ja õppematerjalid. Erinevalt eelmainitule ei ole sätestatud koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas kriteeriumeid kaasaegse õpikeskkonna loomiseks. Esimeses kooliastmes õpetuses ja kasvatuses käsitlevate teemade nimistus on esile toodud teabekeskonna, tehnoloogia ning innovatsiooni teemade kirjeldused ning eeldatavad tulemused. Põhikooli õppekava kohaselt taotletakse õpilase kujunemist teabeteadlikuks inimeseks, kes suudab uut informatsiooni kriitiliselt analüüsida, omaks võetud kommunikatsioonieetika järgi, on uuendusaldiks ja oskab kaasaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada ning tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas. Võrdväärselt olulist informatsiooni ning nimekirja laste eeldatavate info – ja kommunikatsiooni pädevuste arengu kohta KELA RÕK- is märgitud ei ole. (Põhikooli riiklik õppekava, 2010; Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava, 2008.)

Tugimaterjalid, juhendid õpetajale

Tugimaterjalina tooksin välja oma lõputöö teemal “Interaktiivse tahvli kasutamise võimalused lasteaia õppeprotsessis Eesti ja Inglismaa õpetajate arvamustes”. Töös on välja toodud Eesti ja Inglismaa tegevõpetajate kogemused ja tahvli kasutamise tavad. Kirjeldatud on tavapärast tegevuse läbiviimist, kasutades seejuures interaktiivset tahvlit.

Tegevuse läbiviimiseks vajalikud pädevused

Kasutades kaasaegseid digitaalseid vahendeid on haridustehnoloogiliste pädevuste alusel õpetaja ülesandeks arendada tehnoloogiarikkaid õpikeskkondi, mis annaksid õppijatele võimaluse jälgida oma huvi ning aktiivselt osaleda isiklike õpieesmärkide seadmisel, seeläbi juhtida ja hinnata vastavalt enda õppimist ja arengut. Lisaks eelmainutule on haridustehnoloogiliste pädevustega õpetaja ülesandeks töö- ja õppeprotsesside kujundamine kasutades IKT vahendeid, arvestades oma õpilaste huve ja potentsiaali.

Kaasates õppeprotsessi IKT vahendeid on õpetajal võimalus arvestada laste individuaalsuse ja huvidega ning kasutada lapsi motiveerivaid ülesandeid, sealhulgas muutes laste arengukeskkonna mitmekesisemaks ja luua laiemad võimalused laste võimetekohaseks individuaalseks arendamiseks.

Tunni plaanid

Peamised programmid ning veebikeskkonnad mida õpetajad kasutavad on http://:www.learningapps.org/, kus on võimalik vastavalt oma soovile, teemale ja rühma vajadustele õppemänge koostada ning http://www.frip.com/, kust leiab juba valmisolevaid mänge, mis meeldivad eelkõige lastele ja leiavad palju kasutust ka pedagoogide ning logopeedide hulgas. Oma visuaalse eripära ja ilu poolest on eelkoolistele lastele mõeldud õppemängude veebilehekülg http://duckiedeck.com/play, mis pakub mänge nii keel ja kõne, matemaatika, kui mina ja keskkond valdkonnast. Teiste seas on ka palju inglise internetilehekülgi, näiteks http://www.crickweb.co.uk/, kus on õppemängud lastele vanuses 0-11 ning lastele mõeldud arvutimängude lehekülge http://www.abcya.com/. Lisaks kasutavad õpetajad õppetegevuste läbi viimiseks ka õppemängude programme nagu Sebran (http://sebran.pbworks.com/w/page/8078567/FrontPage) ja Rahamaa  (http://www.rahamaa.ee/), mida on võimalik kasutada suurepäraselt terve rühmaga ning ka individuaalselt. Hoolimata oma rohketest võimalustest leiab SMART tahvlisse sisseehitatud programm Notebook Eestis vähe kasutust. Programm pakub suurel hulgal erinevate mängude aluseid.  Programm toetab anagramm-mängude, paaride moodustamise, pildi ja teksti järgi sorteerimise mängude, memoriini ning ristsõnade loomist. Lisaks sisaldab programm palju pildimaterjali, kus on pilte 2D (kahemõõtmelises), 3D (kolmemõõtmelises) ja interaktiivses vormis, millest viimaseid kahte saab laps käega liigutada ja uurida erinevatest külgedest ning interaktiivsed pildid teevad häält. Siiski on võimalus kasutada interaktiivset tahvlit kui ekraanina ning seeläbi õppetegevusi läbi viia internetilehekülge Youtube (http://youtube.com/) kasutades.

Eestis on aina enam populaarsust koguma Promethen interaktiivsed tahvlid ja lauad, koos erinevate lisavidinatega. Peamiselt puldid, mis võimaldavad suurel grupil korraga teha teste ja täita ülesandeid.

Analüüs ja soovitused  

Interaktiivse tahvli olemasolu klassiruumis pakub võimaluse õpetajal luua laste huve ja eripärasid arvesatavaid lapsi motiveerivaidtegevusi, pidades silmas koolieelse lasteasutuse õppekavas määratletud lapse eeldatavaid õpitulemusi ning elukestvas õppes märgitud digipöörde olulisust. Kui elukestva õppe strateegias on väljatoodud, et digipöörde kõige olulisem osa on tehnoloogia kättesaadavus igale õpilasele, siis on interaktiivne tahvel lasteaias asendamatu tehnoloogiline vahend.

Riistvara koolis – Arendusprojekt

Arendusprojekt – Riistvara koolis

Valisin iseseisvatöö teemaks  “Interaktiivse tahvli vajaduse hindamine koolieelses lasteasutuses”. Valiku tegin peale eelmiste aastate tudengite töid vaadates ning siis tekkis idee üsna kiirelt. Veel enam arvesse võtta, et minu esimene lõputöö oli kirjutatud interaktiivsete tahvlite teemal.

Suunan siinkohal peamiselt tähelepanu alusharidusele, sest igapäevaselt töötan lasteaias õpetajana ja haridustehnoloogina. Kuna meil on planeeritud interaktiivse tahvli soetamine lasteaeda, siis tundus igati asjakohane analüüsida tahvli võimalusi ja vajadust minu lasteaia kontekstis.

Projekti peamiseks eesmärgiks oli hinnata interaktiivse tahvli vajadust koolieelses lasteasutuses. Lisaks sellele on projekti eesmärk välja selgitada kuidas suhtuvad tahvli kasutamisesse õpetajad (õpetajate valmisolek tahvli kasutamiseks) ning millised on võimalikud tahvli kasutamise viisid. Neljandaks eesmärgiks on tahvliga kaasnevate tehnoloogiliste vahendite määratlemine

Projekti viin läbi koos lasteaia direktoriga ning peamiseks sihtgrupiks on lasteaia õpetajad ja pedagoogiline personal (sh. logopeed, liikumis – ja muusika õpetajad).

Minu projekt toetub suures osas probleemile, et  uurimist vajab lasteaiaõpetajate digipädevuste arenemine ning sellega seoses ka tänapäeva lapse kasvukeskkonna areng, et võimaldada arenevas tehnoloogiamaailmas õpetajatele -didaktiline toetus ja abi. Lisaks sellele tuli arvesse võta lasteaia eelarve võimalusi, mis on suhteliselt limiteeritud.

Interaktiivne tahvel ja koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava

Kuigi kutsestandard eeldab, et õpetajal peavad olema oskused IKT-vahendite kasutamiseks ja rakendamiseks õppetöösse, siis koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatustööd reguleeriv koolieelse lasteasutuse õppekavas ei ole määratud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia olulisus töös lastega. Samas võib lasteaia õppe- ja kasvatustegevusi planeerides luua seoseid üldhariduse järgmise haridustaseme õppekavaga – põhikooli riikliku õppekavaga. Põhikooli riiklik õppekava loob selge arusaama kuidas ja kui palju peaks tegevõpetaja õpet kavandades ja elluviies kasutama IKT-vahendeid, eelkõige kaasaegset ja mitmekesist õppemetoodikat, -viise ja -vahendeid, sealhulgas audio- ja visuaalseid õppevahendeid, et arendada lastest oskuslikke ning vastutustundlikke tehnoloogia kasutajaid. RÕKi (2010) kohaselt peavad kooliõpetajad ning teised õpilase igapäevases elukeskkonnas viibivad inimesed jälgima, et kasutatakse eakohast ning individuaalsele eripärale kohanduvat õppevara, milleks on kaasaegsetel info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevad vahendid ja õppematerjalid.

Interaktiivse tahvli peamiseks eeliseks on vahendi lõputud võimalused, mille alla kuuluvad vahendi spetsiifilise tarkvara kasutamine aga ka erinevate tehnoloogiliste lahenduste, nagu elektroonilised mängud, õppeprogrammid, virtuaalsed õpikeskkonnad jms kasutamine. Lisaks on puutetundliku ekraani võimalik manipuleerida mitme inimese poolt korraga ning õppetöö võib toimuda nii individuaalselt kui ka gruppides.

SWOT analüüs

Tugevused 

  • Mitmekesine õpikeskkond lastele
  • Huvitavad ja motiveeritud õppe- ja kasvatustegevused
  • Õpetaja haridustehnoloogiliste pädevuste areng ja toetamine
  • Õppekava täitmise toetamine

Nõrkused

  • Vahendi maksumus ja väike eelarve
  • Suur koolituste vajadus
  • Õpetajate oskuste puudumine
  • Tahvli hooldamise kulutused

Ohud

  • Tehnoloogilised probleemid
  • Interaktiivset tahvlit ei kasutata ning on otstarbetu
  • Vahendi vajaduse väär hindamine

Võimalused

  • Kaasaegse õpikeskkonna loomine
  • Lasteaia konkurentsivõime
  • Uuenenud õpikäsitluse käsitlemine
  • Muutuva riiklik õppekava ja kutsestandardi toetamine

Riistvara kirjeldus ja lisavahendid

Peamiseks interaktiivse tahvli müüjaks Eesti lasteaedade seas on Promethean, kelle ActiveBoard on loonud lasteaedades täielikult uue tähenduse sõnale koostöö. Elektromagnetilisel “üleskorjaval” tehnoloogial põhinevaid interaktiivseid tahvelt tuntakse, kui “kõvade” laudadena, sest nende välispind on tasane ning sarnaneb jäikuse ja üldise tahke pinna tõttu tavapärasele tahvlile. Prometheani tahvlid toimivad spetsiaalse elektroonilise pliiatsiga, kus vahendi liikumisel aktiveerub tahvli ekraanis olevad andurid ning talletavad antud käsklused. Selle interaktiivse tahvli tüübi puhul on oluline elektrooniline pliiats ning sõrmega tahvlit kasutada ei ole võimalik. Tahvli kasutamiseks on vajalik tarkvara ActiveInspire, mis erinevalt SMART tahvlile võimaldab simultaanset kasutamist, see tähendab, et ühte tahvlit on võimalik korraga kasutada kahel või enamal inimesel, muutes ekraanil olevat materjali (pilt, video jms). Sellegi poolest nõuab tahvel, et igal kasutajal oleks elektrooniline pliiats. Lisaks on Prometehani ActivBoardi peamiseks erinevuseks SMART Board’ist manipuleerimisvahendite vähesus, sest tahvliga on kaasas vaid kaks pliiatsit. Sellest olenemata on pliiatsite värve võimalik muuta ning lisaks töötavad need sõrmele lisaks tahvlil ka sarnaselt arvutihiirele veebibrauserites ja teistes arvuti programmides (MS Office, Paint, Windows Media Player). Teiseks erinevuseks SMART tahvli ja Promethean tahvli vahel on tahvli kasutamise piiritletus vaid tarkvara siseselt ehk pliiatsid töötavad joonistamis- ja kirjutamis vahendina vaid ActiveInspire tarkvaras. Promethen on tahvlile lisaks loonud ka puldid (ActiveVote ja ActiveExpression), millega saab tahvli tarkvara (ActiveInspire) kasutades luua teste, teadmistekontrolle, kontrolltöid jms ning neid läbi viia, lastes õpilastel puldi abil küsimustele vastata.

Maksumus

Tahvli enda hind ulatub orienteeruvalt 2600 eurost kuni 6000 euroni. Lisaks tahvli ostmisele on vajalik arvuti – koos interneti ühendusega, erinevad programmid (sh ka tasulised). Sellele lisanduvad nii arvuti, kui tahvli hooldustasud.

Koolitusvajaduse kirjeldus

Nagu iga IKT vahendi kasutamine, on ka interaktiivse tahvli efektiivseks kasutamiseks vajalikud õpetaja spetsiifilised tehnikaalased teadmised, kui ka pedagoogilised pädevused. Sellega seoses hindavad õpetajad enda valmisolekut tahvli kasutamiseks. Lisaks on õpetajate ülesandeks tutvuda ja end kurssi viia riistvara võimalustega. Selleks, et toetada interaktiivse tahvli kasutamist tuleb lasteaias läbi viia koolitusprogramm, mille sisuks on nii tahvli riistvaralised, kui tarkvaralised vajadused ja võimalused. Tähtis on, et õpetajad oskaksid tähelepanu pöörata ka tahvli riistvaralist külge ehk kuidas tulla toime, kui ekraani pilt hakkab tuhmuma ja lambid vajavad vahetamist.

Lisavajadused, mis kaasnevad projektiga

Kuna interaktiivne tahvli kasutamine eeldab interneti ühendust, oleks otstarbekas lasteaed katta Wifi võrguga. Lisaks on tähtis regulaarne interatkiivse tahvli hooldamine.

 

Õpileping 2

Ülesanne

Teema – Mida ma soovin õppida? Mis valdkond?

Võrreldes esimese õpilepinguga ei ole minu eesmärk, magistriõpingute ja selle aine käigus senistele haridustehnoloogilistele teadmistele ja oskustele uusi väärtuslike kogemuste ja teadmiste lisamine, palju muutunud.

Hea oli leida uusi lahendusi ja võimalusi oma mõtete koondamiseks – mindmapping erinevates veebikeskkondades. Lisaks õppejõu seisukohalt tutvusin uute õpikeskkondadega, mis sobivad alternatiiviks eDidaktikumile.

Selle aine raames 

Eesmärgid – Mis on minu õpiprojekti eesmärgid? Miks ma tahan just seda teemat õppida? Mis sunnib mind seda õppima?

Aines on minu eesmärk tutvuda lähemalt einevate õpikeskkondadega ja õpivõrgustikega, mida on võimalik kasutada nii lasteaedades, kui üldhariduskoolides ja ka ülikoolides. Kuna annan ka loenguid on minu jaoks huvitav leida uusi lahendusi kuidas paremini tudengitele anda endasi loengumaterjale ning üldiselt ainet.

Aine lõpuks on siiani minu eesmärk tutvuda uute keskkondadega mida kasutada oma igapäevatöös. Suurepärane on aine praktilineväljund.

Strateegiad– Kuidas ma kavatsen oma eesmärgid saavutada? Missugused tegevused ma pean läbi viima ja mis järjekorras?

Oma eesmärgi saavutamiseks üritan osaleda edaspidi kõikides loengutes ning kindlasti sooritan iseseisvad tööd. Ilmselt ei teeks ka paha, kui loen ainealast kirjandust.

Kurvastusega kõikidesse loengutesse ei jõudnud ja viimaseid iseseisvaid töid teen ka viimasel minutil aga see on mulle loomupärane. Pingelises olukorras suudan paremini oma mõtteid koondada.

Vahendid/ressursid– Missuguseid vahendeid ma kasutan eesmärkide saavutamiseks (inimesed, materjalid, tehnoloogia)? Kuidas ma neile ligi pääsen?

Peamiseks vahendiks/ressursiks jääb mulle veebikeskkond ning ka õppejõud, kelle abil läbin aine. Lisaks erinevad materjalid veebist, raamatutest, aine õpikeskkonnast.

 

Lisaks eelmainitule said üheks oluliseks õppimise nn vahendiks ka kursusekaaslased. Õppisin palju analüüsides loengutes toimunut.

Hindamine– Kuidas ma tean, et ma olen oma eesmärgid saavutanud? Kuidas ma hindan oma saavutusi? Mis tõestab seda?

 Ainealaselt olen oma eesmärgi saavutanud sel hetkel, kui läbin aine edukalt ning saan ka uusi teadmisi.

Ainealaselt sain oma eesmärgid täidetud, sest uute teadmistepagas on suur.

Moodul IV – Teadmusjuhtimine

  • Mida mõistad teadmusjuhtimise süsteemide ja tehnoloogiate all?

Teadmusjuhtimise süsteemid jagunevad kolme suurde rühma lähtudes teadmusjuhtimise protsessidest:

  • teadmushõive ja kogumise süsteemid
  • teadmuse jagamise süsteemid
  • teadmuse rakendamise süsteemid

Teadmusjuhtimise süteemid on seotus organisatsiooni eesmärkidega, see tähendab, et organisatsioon toimiks ning informatsiooni jagamine oleks asjakohane tuleb luua sobiv süsteem. Selleks võib olla siseveeb, sisekoolitusprogrammid, e-kirjade kaudu informatsiooni jagamine jms. 

Teadmusjuhtimise tehnoloogiate alla pean erinevaid (info)tehnoloogilisis lahendusi, mis toetavad organisatsioonis teadmusjuhtimise toimimist. Seejuures keskenduvad tehnoloogiad teadmuse juhtimisele, mitte info juhtimisele. Võib öelda, et teadmusjuhtimise tehnoloogiad on erinevad tarkvara ja riistvara lahendused. 

SE042013_34

  • Kuidas on teadmusjuhtimise protsessid, süsteemid, mehhanismid ja tehnoloogiad omavahel seotud?

Teadmusjuhtimise protsesside, süsteemide, mehhanismide ja tehnoloogiate omavahelised seosed toob hästi esile  Kaire Kollomi loodud tabel.

Kasutatud kirjandus:

Virkus, S. (2015). III moodul: Teadmusjuhtimise süsteemid ja tehnoloogiad, teadmiste võrgustikud ja virtuaalsed organisatsioonid. Loengukonspekt.

Moodul III – Teadmusjuhtimine

Ülesanne: Koosta individuaaltööna ühe konkreetse organisatsiooni, millega oled hästi tuttav, teadmusjuhtimise analüüs läbitöötatud materjalidest lähtuvalt (milliseid teadmusjuhtimise protsessid on identifitseeritavad ja millistel eesmärkidel, mida soovitaksite muuta/täiustada jms.) ja vali konkreetne mudel nimetatud organisatsiooni tarbeks.

Teadmusjuhtimine lasteaias

Valisin organisatsiooni teadmusjuhtimine analüüsimiseks Bukowitzi ja Williamsi mudeli (Joonis 1) , mis kirjeldab kõige paremini minu poolt valitud organisatsiooni vajadusi. Eelmainitud mudeli kohaselt ei seisne organisatsiooni probleem info leidmises vaid olemasoleva infoga toimetulek. 

Valitud organisatsioon on lasteaed, kus teadmusjuhtimine mängib olulist rolli, et lasteaia tegevus oleks jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline. Selleks, et lasteaias oleksid pädevad õpetajad ning juhtkond, on vajalik pidev enesetäiendamine, mis toob kaasa suurel hulgal uut informatsiooni. Lisaks ei läbi lasteaia personal kõik ühtseid koolitusi ja enesetäiendamise programme, mis tähendab, et oluline on efektiivne informatsiooni jagamine ja seotus ning töötava infrastruktuuri välja töötamine ja juhtimine. Lasteaias sõltub väga palju keskkonnast ja asutuse võimetest, sh rahalised võimalused. Keeruline on luua siseveebi või veebipõhist repositooriumit, kui puudub sellele ligipääs ehk lasteaias puuduvad arvutid.

Nüüdseks on minu poolt kirjeldatud lasteaial olemas igal rühmal arvutit, mis võimaldab personalil kiiret ligipääsu vajalikele materjalidele. See tähendab, et efektiivse teadmusjuhtimise jaoks on vajalik luua keskkond, mis sisaldaks intellektuaalset kapitali ja allikaid ning kus on võimalik välja töötada organisatsiooni teadmusjuhtimise struktuur. Infotehnoloogilise infrastruktuuri välja töötamine lasteaias tähendaks, et toimub ühtne süsteem, kus personal saaks pidevalt end täiendada ning informatsiooni vahetamine ja jagamine oleks kiire. 

Bukowitzi ja Williamsi mudeli alusel lasteaiategevust analüüsides võib öelda, et toimub uute teadmiste omandamine, kas koolitusel või muul viisil. Seejärel tuleb teadmised kasutusele võtta ning ühendada eelnevalt olemasolevate oskustega ehk igapäeva olukordades praktiline toimetulek. Viimaseks etapiks on teadmiste jagamine, mis lasteaias kujuneb peamiselt välja sisekoolitusena. Teine võimalus on lisada uut informatsiooni metoodilisse kabinetti, mis nõuab füüsilise materjali olemas olu. 

km cycle bukowitz

Joonis 1. Bukowitzi ja Williamsi (2000) mudel

Viies teema: Õpikeskkondade disaini pedagoogilised põhimõtted

Ülesanne

Valisin analüüsimiseks Kai Hakkaraineni artikli.

Loetud artikkel kirjeldab Soomes läbiviidud Trialogical Learning uuringut. Artiklis tuuakse välja trialoogilise õppimise eripära, kirjeldades monoloogilise (cognitive) ja dialoogilise (situated cognition) õppimise reeglipärasusi. 

the-transforming-methods-of-collaboration-and-social-work-practice-research-26-638

Pilt 1. “Trialogical learning approach”

 

Üldine pedagoogiline eesmärk trialoogilise (trialogical) lähenemise puhul on edendada tavapärase hariduse ümberkujundamist selliseks, mis toetab oskuste arengut kõrghariduse algusest. Artiklis toodi välja kuus peamist aspekti, mis kirjeldavad eelmainitud õppimise vormi:

  1. Keskendumine jagatud tegevusobjektidele;
  2. Püsiv ja pikaajaline teadmiste edendamine;
  3. Teadmusloomine toimub läbi individuaalse tegevuse ja koostöö;
  4. Teadmistavade seotus haridus-, ameti- ja teadusringkondade vahel;
  5. Sobiva tehnoloogia kasutamine;
  6. Areng läbi ümberkujundamise ja refleksiooni

Trialoogiline õppimise korral peetakse silmas seda, kui õppimine on õppija keskne ning hõlmab seejuures õppijat ümbritsevat keskkonda. Sel juhul toimub õppimine läbi eluliste probleemide lahendamise ning enesepeegeldamise ja hindamise. Lisaks on oluline kollektiivõpe ning kaaslaste töö hindamine ja analüüsimine. Uurimuses on välja toodud, et selline õppimine saab toimuda vaid siis, kui toimuvad muutused ühiskonna tavades. Äärmiselt oluline on ka õpetajate valmisolek. 

Sidudes loetud magistriõpingutega võib öelda, et praeguseks toimub suur osa minu õpingutest “trialoogilise õppe” suunas. Väga palju iseseisvaid töid on ülesehitatud igapäevaste probleemide lahendamisele ja töökohaga seotud. Valdavalt toimub töö gruppides ning suur rõhk on eneseanalüüsil, kui ka kaaslaste hindamisel. Isiklikult meeldib mulle selline õppimise vorm väga. Arvan, et oleks ebaloomulik omandada uusi teadmisi ja oskusi, kui õpiksime läbi välja mõeldud probleemide lahendamise. 

 

Kasutatud kirjandus

Hakkarainen, K. & Paavola, S. (2…) Towards a Trialogical Approach to Learning. Helsinki. Loetud aadressil: https://opikeskkonnad.files.wordpress.com/2015/10/hakkarainen_2009_toward-a-trialogic-approach-to-learning.pdf

 

Digitaalse meedia sisutootmine – esimene ülesanne

Ülesanne

TLÜ

Pilt 1. Originaalpilt

TLÜ_pilt2

Pilt 2. Kohendatud pilt

Tallinn-Christmas-Market

Pilt 3. Lisa foto 1

Allalaaditud fail

Pilt 4. Lisa foto 2

TLÜ_pilt3

Pilt 5. Kohandatud pilt lisadega

Alustasin monteerimist Tallinna Ülikooli pildist ja lisasin sinna Raekojaplatsi pildi ning Halloweeni teemalise kuu. Protsess oli keeruline, kuna TLÜ pilt oli ülevalgustatud oli raske eraldada taevast ülikoolist. Sellegipoolest oli huvitav tegutseda. Palju tegemisest toimus katse-eksitus meetodil. Lisan pildi ka pilditöötlemise ajaloo (history) osast, kus näha valdavalt toimunud töötlemise protsessi. Kindlasti ei saa öelda, et viimane töödeldud pilt näeb välja reaalne.

Tegevus

Neljas teema: tehnoloogiad ja standardiseerimine

Ülesanne

Feedly.com meenutas mulle mingil määral Youtube veebikeskkonda. Kui Youtubes saab jälgida erinevaid inimesi ning seeläbi luua endale isikliku avakuva (dashboard), siis Feedly pakkub sarnast võimalust, kuid videote asemel on artikklid. Isiklikult kasutan Feedly’le alternatiivset, kuid sarnast veebikeskkonda, milleks on Tumblr.com, mis kasutab RSS tehnoloogiat.

Twitter on minu jaoks tuttav veebikeskkond, mida kasutan valdavalt igapäev. Suuresosas leiab twitter kasutust siiski sotsiaalmeedia eesmärkidel. Londonis õppides kasutas aine Material & Virtual Cultures: Transforming the Museum and Gallery Experience  õppejõud Twitterit erinevate ainealaste materjalide jagamiseks, kasutades nende leidmiseks ja ühendamiseks #ioedigitalculture.

IFTTT oli täiesti võõras veebikeskkond aga väga vinge keskkond. Hetkel vajab see veel uurimist ja natuke aega pusimist. Kuna ma olen suur jõulude fänn ja ega lumi ja piparkoogid  enam kaugel ei ole, siis lõin “retsepti”, kus pean lisama pildi oma telefoni kausta “Christmas” juhul, kui käes on jõulud. IF

Nimistust noppisin välja Mendeley ja Evernote, mida olen varem kasutanud. Mendeley osutus kasulikuks eelmisel aastal, kui kirjutasin oma lõputööd. Evernote keskkonda olen hakkanud kasutama sel aastal magistriõpingute käigus loengus märkmete tegemise jaoks. Veebikonverentsi võimalust pakkuvatest tarkvaradest kasutan Google Hangouts; Facetime ja Skype võimalusi. Viimase abil viisil läbi eelmisel aastal oma lõputöö uurimusliku osa. Koolielu ja WordPress on minu töö tõttu samuti igapäevased keskkonnad, kus tegutsen.

Uus keskkond mille valisin uurimiseks oli Delicious, mis võimaldab uudiste jagamist ning lugemist jms. Peamiselt on see siis veebis olevate populaarsete veebilinkide jagamiseks sobiv koht. Kõik, mis uus, huvitav ja populaarne on võimalik koondada ühte kohta.

Materjali ja lugemist oli selle ülesande juures palju. Samas oli kõik äärmiselt huvitav!

Blog at WordPress.com.

Up ↑